liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Esimese eestikeelse teenistuse pidas sama aasta sügisel Tartu Jumalaema Uinumise kirikus preester Pavel Nevdatšin.

Esimese eestikeelse teenistuse pidas sama aasta sügisel Tartu Jumalaema Uinumise kirikus preestrit Pavel Nevdatšin.

Edaspidi laienes kohalikes keeltes jumalateenistuste pidamine üle kubermangu, 1846. aastal peeti eestikeelseid jumalateenistusi juba Võrus, Sangastes, Põltsamaal, Karulas, Haanjas ja Viljandis.

Edaspidi laienes kohalikes keeltes jumalateenistuste pidamist üle kubermangu, 1846. aastal peeti eestikeelseid jumalateenistusi juba Võrus, Sangastes, Põltsamaal, Karulas, Haanjas ja Viljandis.

1846. aastal kiitis keiser heaks Riias vaimuliku kooli avamise, mis alustas tööd septembris 1847.

1846. aastal kiitis keisrit heaks Riias vaimuliku kooli avamise, mis alustas tööd septembris 1847.

Neli aastat hiljem, juba pärast piiskop Filareti üleviimist, avati selle vaimuliku kooli baasil Riia Vaimulik Seminar.

Neli aastat hiljem, juba pärast piiskoppi Filareti üleviimist, avati selle vaimuliku kooli baasil Riia Vaimulik Seminar.

Teiste seas jõudis seda üleskutset järgides küll juba pärast piiskopi ametist lahkumist 1849. aastal Saaremaale tööle noor preester Vassili Karelin, kellest sai hiljem Venjamini nime all Riia ja Miitavi piiskop.

Teiste seas jõudis seda üleskutset järgides küll juba pärast piiskopi ametist lahkumist 1849. aastal Saaremaale tööle noor preestrit Vassili Karelin, kellest sai hiljem Venjamini nime all Riia ja Miitavi piiskop.

Sügisel 1846 vabastas keiser oma ukaasiga õigeusklikud talupojad luterlikule kirikule kümnise tasumisest, mida luterlastest maaomanikud neilt vaatamata usuvahetusele nõudsid.

Sügisel 1846 vabastas keisrit oma ukaasiga õigeusklikud talupojad luterlikule kirikule kümnise tasumisest, mida luterlastest maaomanikud neilt vaatamata usuvahetusele nõudsid.

Samal aastal nimetati kolme Balti kubermangu kindralkuberneriks germanofiilne venelane Aleksandr Arkadjevitš Suvorov, kellega piiskop sattus teravasse konflikti.

Samal aastal nimetati kolme Balti kubermangu kindralkuberneriks germanofiilne venelast Aleksandr Arkadjevitš Suvorov, kellega piiskop sattus teravasse konflikti.

Kogu asi on selles, et ei taheta, mitte mingi hinna eest ei taheta, et siin oleks õigeusk.

Kogu asja on selles, et ei taheta, mitte mingi hinna eest ei taheta, et siin oleks õigeusk.

Riia perioodil lõpetas piiskop Filaret ka oma kirikuloolise suurteose "Vene kiriku ajalugu" käsikirja (ilmus aastatel 1847–1848 Riias ja Moskvas) ning alustas bibliograafilise väljaande "Vene vaimuliku kirjanduse ülevaade" koostamist.

Riia perioodil lõpetas piiskoppi Filaret ka oma kirikuloolise suurteose "Vene kiriku ajalugu" käsikirja (ilmus aastatel 1847–1848 Riias ja Moskvas) ning alustas bibliograafilise väljaande "Vene vaimuliku kirjanduse ülevaade" koostamist.

Ukrainas jätkas piiskop Filaret aktiivset tööd hariduse ja kirikuelu edendamisel.

Ukrainas jätkas piiskoppi Filaret aktiivset tööd hariduse ja kirikuelu edendamisel.

Piiskop Filaret oli tunnustatud teoloog, kelle peamine teaduslik ja kirjanduslik pärand kuulub patristika ja kirikuloo valdkonda.

Piiskop Filaret oli tunnustatud teoloog, kelle peamine teaduslik ja kirjanduslik pärandit kuulub patristika ja kirikuloo valdkonda.

Teoses esitati esmakordselt Venemaa kirikuajaloo uus periodiseering, mis jagas kiriku ajaloo viide etappi: Venemaa ristiusustamisest mongolite vallutusteni (988–1237), mongolite ülemvõimu algusest Kiievi metropoolia lõhenemiseni (1237–1410), metropoolia lõhenemisest patriarhaadi moodustamiseni (1410–1588), patriarhaadi periood (1588–1721) ja sinodaalne periood (1721–1826).

Teoses esitati esmakordselt Venemaa kirikuajaloo uus periodiseering, mis jagas kiriku ajaloo viide etappi: Venemaa ristiusustamisest mongolite vallutusteni (988–1237), mongolite ülemvõimu algusest Kiievi metropoolia lõhenemiseni (1237–1410), metropoolia lõhenemisest patriarhaadi moodustamiseni (1410–1588), patriarhaadi perioodi (1588–1721) ja sinodaalne perioodi (1721–1826).

Tema peamine teoloogiline teos oli 1859. aastal kolmes osas ilmunud "Ajalooline õpetus kirikuisadest" ("Историческое учение об Отцах Церкви"), mida ei lubatud varem välja anda selle uuendusliku käsitlusviisi tõttu.

Tema peamine teoloogiline teost oli 1859. aastal kolmes osas ilmunud "Ajalooline õpetus kirikuisadest" ("Историческое учение об Отцах Церкви"), mida ei lubatud varem välja anda selle uuendusliku käsitlusviisi tõttu.

Lisaks kuuluvad tema mainimisväärsete teoste hulka veel bibliograafiline väljaanne "Vene vaimuliku kirjanduse ülevaade" ("Обзор русской духовной литературы"; ilmus aastatel 1859–1861) ja "Õigeusu dogmaatiline teoloogia" ("Православное догматическое богословие"; ilmus 1864. aastal).

Lisaks kuuluvad tema mainimisväärsete teoste hulka veel bibliograafiline väljaannet "Vene vaimuliku kirjanduse ülevaade" ("Обзор русской духовной литературы"; ilmus aastatel 1859–1861) ja "Õigeusu dogmaatiline teoloogia" ("Православное догматическое богословие"; ilmus 1864. aastal).

Samuti kogus, koostas ja andis piiskop Filaret välja arvukalt pühakute elulugusid.

Samuti kogus, koostas ja andis piiskoppi Filaret välja arvukalt pühakute elulugusid.

Eesti keeles piiskop Filareti teoseid ilmunud ei ole, kuid mitmed tema teoste venekeelsed väljaanded on saadaval Eesti Rahvusraamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Eesti keeles piiskoppi Filareti teoseid ilmunud ei ole, kuid mitmed tema teoste venekeelsed väljaanded on saadaval Eesti Rahvusraamatukogus ja Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinod langetas otsuse piiskop Filareti kuulutamise kohta kohalikuks pühakuks 14. aprillil 2009.

Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinod langetas otsuse piiskoppi Filareti kuulutamise kohta kohalikuks pühakuks 14. aprillil 2009.

Fraseri nulg on nii lähedalt sugulane palsamnuluga, et aeg-ajalt on teda käsitletud palsamnulu alamliigina A. balsamea fraseri või teisendina A. balsamea var.

Fraseri nulg on nii lähedalt sugulast palsamnuluga, et aeg-ajalt on teda käsitletud palsamnulu alamliigina A. balsamea fraseri või teisendina A. balsamea var.

Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrguseks ja tüve läbimõõt on kuni 30 cm.

Fraseri nulg kasvab tavaliselt 15–18 m kõrguseks ja tüve läbimõõtu on kuni 30 cm.

Suurim registreeritud puu kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõt 86 cm.

Suurim registreeritud puu kõrgus on 26,5 m ja tüve läbimõõtu 86 cm.

Seemne mass on 5,7–8,4 mg.

Seemne massi on 5,7–8,4 mg.

Fraseri nulu levilas valitseb jahe ja väga niiske kliima, kus aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 1900–2540 mm.

Fraseri nulu levilas valitseb jahe ja väga niiske kliima, kus aasta keskmine sademete hulka on vahemikus 1900–2540 mm.

Juuli keskmine temperatuur on 15 °C ja jaanuari-veebruari madalaim keskmine temperatuur on –2 °C.

Juuli keskmine temperatuuri on 15 °C ja jaanuari-veebruari madalaim keskmine temperatuuri on –2 °C.

Fraseri nulu esinemise tihedus metsades väheneb koos kõrguse alanemisega.

Fraseri nulu esinemise tihedust metsades väheneb koos kõrguse alanemisega.

Keskmistel ja madalamatel kõrgustel kasvab ta koos järgmiste puuliikidega: punane kuusk (Picea rubens), kollane kask (Betula alleghaniensis), kanada tsuuga (Tsuga canadensis), kollane hobukastan (Aesculus flava), suhkruvaher (Acer saccharum), tähkvaher (Acer spicatum) ja pensilvaania vaher (Acer pensylvanicum).

Keskmistel ja madalamatel kõrgustel kasvab ta koos järgmiste puuliikidega: punane kuuske (Picea rubens), kollane kask (Betula alleghaniensis), kanada tsuuga (Tsuga canadensis), kollane hobukastan (Aesculus flava), suhkruvaher (Acer saccharum), tähkvaher (Acer spicatum) ja pensilvaania vaher (Acer pensylvanicum).

Fraseri nulgude surm kahjustab nende all kasvavaid samblaid.

Fraseri nulgude surma kahjustab nende all kasvavaid samblaid.

Hajusalt levinud Fraseri nulu puit ei oma märkimisväärset majanduslikku tähtsust.

Hajusalt levinud Fraseri nulu puitu ei oma märkimisväärset majanduslikku tähtsust.

Puudusteks on meil kasvavate puude lühiealisus, dekoratiivne välimus püsib sageli ainult esimesed 15–20 aastat.

Puudusteks on meil kasvavate puude lühiealisus, dekoratiivne välimust püsib sageli ainult esimesed 15–20 aastat.

Hall nulg kasvab looduslikus levilas tavaliselt 25–40 m kõrguseks, tüve läbimõõt on 0,9–1,2 (1,8) m.

Hall nulg kasvab looduslikus levilas tavaliselt 25–40 m kõrguseks, tüve läbimõõtu on 0,9–1,2 (1,8) m.

1000 seemne mass on vahemikus 20–40 g.

1000 seemne massi on vahemikus 20–40 g.

Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 510–1900 mm.

Aasta keskmine sademete hulka on vahemikus 510–1900 mm.

Madalamatel kõrgustel esineb enamik sademetest sügisel ja varakevadel.

Madalamatel kõrgustel esineb enamikku sademetest sügisel ja varakevadel.

Areaali kaguosas (Kaljumäestikus) kasvab ta koos järgmiste puuliikidega: harilik ebatsuuga, Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), torkav kuusk (Picea pungens), mäginulg (Abies lasiocarpa), kollane mänd ja valkjas mänd (Pinus strobiformis).

Areaali kaguosas (Kaljumäestikus) kasvab ta koos järgmiste puuliikidega: harilik ebatsuuga, Engelmanni kuuske (Picea engelmannii), torkav kuuske (Picea pungens), mäginulg (Abies lasiocarpa), kollane mänd ja valkjas mänd (Pinus strobiformis).

Suuremate ja raskemate seemnete tõttu kannab tuul neid lähemale kui teistel nululiikidel.

Suuremate ja raskemate seemnete tõttu kannab tuult neid lähemale kui teistel nululiikidel.

Väiksem kogus seemneid võib tugevamate tuulte abil ka oluliselt kaugemale lennata.

Väiksem kogust seemneid võib tugevamate tuulte abil ka oluliselt kaugemale lennata.

Nad taluvad ka täisvarju, kuid sel juhul jääb kasv väga madalaks, 50-aastane puu jääb siis vaid 0,9 m kõrguseks.

Nad taluvad ka täisvarju, kuid sel juhul jääb kasv väga madalaks, 50-aastane puud jääb siis vaid 0,9 m kõrguseks.

Seenhaigustesse nakatumine toimub tihti koorevigastuste kaudu, mida on põhjustanud metsapõlengud, kahjurputukad, tugev pakane või mehaanilised vigastused (inimeste põhjustatud või läheduses langenud puu).

Seenhaigustesse nakatumist toimub tihti koorevigastuste kaudu, mida on põhjustanud metsapõlengud, kahjurputukad, tugev pakane või mehaanilised vigastused (inimeste põhjustatud või läheduses langenud puu).

Halli nulu puit on kerge, pehme ja kergesti töödeldav.

Halli nulu puitu on kerge, pehme ja kergesti töödeldav.

Puudusteks on väga aeglane kasv noores eas ja viimastel aastatel eriti intensiivselt esinevad musta pahktäi (Aphrastasia pectinatae) kahjustused.

Puudusteks on väga aeglane kasvu noores eas ja viimastel aastatel eriti intensiivselt esinevad musta pahktäi (Aphrastasia pectinatae) kahjustused.

Hans Vanaveski VR I/3 (9. november (vkj) / 21. november 1888 Mõisaküla, Juuru vald, Harjumaa – 13. jaanuar 1976 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), fotograaf, tõlkija ja koduloolane.

Hans Vanaveski VR I/3 (9. novembrit (vkj) / 21. novembrit 1888 Mõisaküla, Juuru vald, Harjumaa – 13. jaanuar 1976 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), fotograaf, tõlkija ja koduloolane.

Vanaveski arreteeriti 26. aprillil 1950 Novgorodis, kuhu ta oli põgenenud repressioonide kartuses, ning talle määrati sama aasta 15. novembril § 58-1b alusel standardne karistus 25 + 5 aastat.

Vanaveski arreteeriti 26. aprillil 1950 Novgorodis, kuhu ta oli põgenenud repressioonide kartuses, ning talle määrati sama aasta 15. novembril § 58-1b alusel standardne karistust 25 + 5 aastat.

Seejärel viibis ta mitmes laagris Eestis ja Irkutski oblastis kuni 23. maini 1956, mil ta karistus loeti amnestia põhjal kantuks ning ta naasis kodumaale.

Seejärel viibis ta mitmes laagris Eestis ja Irkutski oblastis kuni 23. maini 1956, mil ta karistust loeti amnestia põhjal kantuks ning ta naasis kodumaale.

Viibides Esimese maailmasõja ajal Saksa vangilaagris, kus enamik vange mängis kaarte, õppis Vanaveski prantsuse keelt, maalis ja pildistas, kasutades kuueläätselist Ica aparaati.

Viibides Esimese maailmasõja ajal Saksa vangilaagris, kus enamikku vange mängis kaarte, õppis Vanaveski prantsuse keelt, maalis ja pildistas, kasutades kuueläätselist Ica aparaati.

Oma elu viimasel perioodil jätkus Vanaveski agar osavõtt fotokunsti näitustest ja võistlustest.

Oma elu viimasel perioodil jätkus Vanaveski agar osavõttu fotokunsti näitustest ja võistlustest.

Lisaks oli tal enda konstrueeritud aparaat 10x15 sm, mille objektiiviks oli kas Goerzi Dagor 1: 6,8, 21 cm fookuskaugusega või sama pikkuse fookusega, kuid 1:4,5 valgusjõuga antigmaat.

Lisaks oli tal enda konstrueeritud aparaati 10x15 sm, mille objektiiviks oli kas Goerzi Dagor 1: 6,8, 21 cm fookuskaugusega või sama pikkuse fookusega, kuid 1:4,5 valgusjõuga antigmaat.

Tolleaegne arvustaja Hanno Kompus iseloomustas Vanaveskit rändurina või vähemalt jalutajana, kes siin-seal peatub, ümbrust silmitseb, mis mulje jättis, ka kaameraga kinni peab.

Tolleaegne arvustaja Hanno Kompus iseloomustas Vanaveskit rändurina või vähemalt jalutajana, kes siin-seal peatub, ümbrust silmitseb, mis muljet jättis, ka kaameraga kinni peab.

Abielust sündis poeg Kaido (s. 1927) ja tütar Are (1923–1990).

Abielust sündis poega Kaido (s. 1927) ja tütar Are (1923–1990).

Are oli abielus ajakirjanik Gert Helbemäega.

Are oli abielus ajakirjanikku Gert Helbemäega.

Nende tütar Ene Helbemäe-Grieve asutas Londonis filmistuudio, mis kandis vanaisa auks nime Kolonel Vanaveski.

Nende tütart Ene Helbemäe-Grieve asutas Londonis filmistuudio, mis kandis vanaisa auks nime Kolonel Vanaveski.

Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 3 (4,5) m.

Tüve läbimõõtu on tavaliselt kuni 3 (4,5) m.

Hariliku ebatsuuga ulatuslikus areaalis varieerub kliima üsna suures ulatuses.

Hariliku ebatsuuga ulatuslikus areaalis varieerub kliimat üsna suures ulatuses.

Aasta jooksul esineb pikk külmavaba periood ja väiksed päevasisesed temperatuurikõikumised (6...8 °C).

Aasta jooksul esineb pikk külmavaba perioodi ja väiksed päevasisesed temperatuurikõikumised (6...8 °C).

Kaskaadides ja Sierra Nevada kasvupiirkonnas on kliima karmim.

Kaskaadides ja Sierra Nevada kasvupiirkonnas on kliimat karmim.

Talved on seal külmemad, külmavaba periood on lühem, päevasisesed õhutemperatuuri kõikumised on suuremad (10...16 °C) ja suur osa sademetest esineb talvel lumena.

Talved on seal külmemad, külmavaba perioodi on lühem, päevasisesed õhutemperatuuri kõikumised on suuremad (10...16 °C) ja suur osa sademetest esineb talvel lumena.

Sisemaa teisendi levila kliima on Kaljumäestiku põhjaosas leebe kontinentaalne, välja arvatud südasuvel.

Sisemaa teisendi levila kliimat on Kaljumäestiku põhjaosas leebe kontinentaalne, välja arvatud südasuvel.

Sademete hulk on jagunenud aasta peale üsna ühtlaselt, välja arvatud kuivaperioodil juulis-augustis.

Sademete hulka on jagunenud aasta peale üsna ühtlaselt, välja arvatud kuivaperioodil juulis-augustis.

Aasta jooksul esinev sademete hulk sajab enamasti lumena ja rohkem esineb sademeid mäestiku lääneosas.

Aasta jooksul esinev sademete hulka sajab enamasti lumena ja rohkem esineb sademeid mäestiku lääneosas.

Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).

Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuuske (Picea sitchensis).

Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta).

Suurematel kõrgustel või mägede põhjanõlvadel tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuuske (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta).

Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks eespool nimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuusk (Picea pungens) ja papliliigid (Populus sp.).

Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks eespool nimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuuske (Picea pungens) ja papliliigid (Populus sp.).

Ameerika punaorav (Tamiasciurus hudsonicus) ja Douglase orav (Tamiasciurus douglasii) varuvad suurel hulgal terveid käbisid ning toituvad ka pungadest, isasõisikutest, kambiumist ja pehmematest okastest.

Ameerika punaorav (Tamiasciurus hudsonicus) ja Douglase oravat (Tamiasciurus douglasii) varuvad suurel hulgal terveid käbisid ning toituvad ka pungadest, isasõisikutest, kambiumist ja pehmematest okastest.

Seemnete kvaliteet varieerub suuresti kogu varisemise aja jooksul.

Seemnete kvaliteeti varieerub suuresti kogu varisemise aja jooksul.

Head ja väga head seemneaastad esinevad paar korda seitsme aasta jooksul, kuid isegi väga heal seemneaastal on vaid 25 protsendil puudest märkimisväärne hulk käbisid.

Head ja väga head seemneaastad esinevad paar korda seitsme aasta jooksul, kuid isegi väga heal seemneaastal on vaid 25 protsendil puudest märkimisväärne hulka käbisid.

Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel.

Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsenti suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel.

Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele.

Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavust tormituultele.

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Harilik kuuske (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega.

Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuuske annab hübriide siberi kuusega.

Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik Eesti metsades.

Harilik kuuske on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik Eesti metsades.

Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.

Harilik kuuske elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400–500 aasta vanuseks.

1997. ja 2020. aastal oli kuusk ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel valitud aasta puuks.

1997. ja 2020. aastal oli kuuske ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel valitud aasta puuks.

Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5–2,0 (2,4) m.

Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõtu on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5–2,0 (2,4) m.

Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõt 3–4 cm.

Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 10–16 cm, läbimõõtu 3–4 cm.

Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal.

Harilik kuuske kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal.

Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist.

Pikaajaline lagunemist soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist.

Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku.

Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuuske halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku.

Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele.

Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuuske üsna hästi tänu vee liikumisele.

Harilik kuusk on ühekojaline taim ja paljuneb peamiselt seemnetega.

Harilik kuusk on ühekojaline taime ja paljuneb peamiselt seemnetega.

Niimoodi võib maapind soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega.

Niimoodi võib maapinda soodsates tingimustes olla kaetud mitte rohu, vaid maapinnast välja kasvavate okstega.

Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks.

Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuuske pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks.

Välitingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puit 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puit 60 (50–75) aastat.

Välitingimustes maapinnaga kontaktis olev puitu säilib keskmiselt 4–5 aastat, lageda taeva all olev puitu 55 (40–75) aastat ja varjualuses olev puitu 60 (50–75) aastat.

Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu.

Harilik kuuske on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu.

Metsa, kus kuusk on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks.

Metsa, kus kuuske on arvukaim puuliik, nimetatakse kuusikuks.

Eestis on kuusk ja mänd kõige olulisemad tarbepuud.

Eestis on kuuske ja mänd kõige olulisemad tarbepuud.

Jõulupuuna seati kuusk esimest korda Tallinna turuplatsile üles juba 1441, kodudes sai see tavaks 1860.–1870. aastatel.

Jõulupuuna seati kuuske esimest korda Tallinna turuplatsile üles juba 1441, kodudes sai see tavaks 1860.–1870. aastatel.

Kuusikud katavad 18,7% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaal metsades on 19,9% (2016. aasta andmed).

Kuusikud katavad 18,7% Eesti metsamaadest ja kuuse kogutagavara osakaalu metsades on 19,9% (2016. aasta andmed).

Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (27,3%), järgnevad Lääne-Viru maakond (27,0%) ja Võru maakond (23,2%).

Kõige suurem on kuusikute osakaal Järva maakonnas (27,3%), järgnevad Lääne-Viru maakonda (27,0%) ja Võru maakonda (23,2%).

Eesti kõrgeim kuusk kasvas Põlva maakonnas Räpina vallas.

Eesti kõrgeim kuuske kasvas Põlva maakonnas Räpina vallas.

Eesti jämedaim kuusk – Punde puntrakuusk – kasvab Võrumaal Punde järve ääres.

Eesti jämedaim kuuske – Punde puntrakuusk – kasvab Võrumaal Punde järve ääres.

Eestis on kuusk tavaline metsapuu.

Eestis on kuuske tavaline metsapuu.

Talvede suhtes on kuusk väga külmakindel.

Talvede suhtes on kuuske väga külmakindel.

Seenhaigustest teeb kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum.

Seenhaigustest teeb kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seent Heterobasidion parviporum.

Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu.

Kännust juurtesse levinud seent nakatab naaberpuid juurte kaudu.

Marja läbimõõt on 7–12 mm.

Marja läbimõõtu on 7–12 mm.

Õitsemise ajal on optimaalne õhutemperatuur 15...20 °C.

Õitsemise ajal on optimaalne õhutemperatuuri 15...20 °C.

Maapealsete varte areng kestab 3–5 aastat ning lõpeb pärast õitsemist.

Maapealsete varte arengut kestab 3–5 aastat ning lõpeb pärast õitsemist.

Selline tsükkel kordub 4–5 korda.

Selline tsüklit kordub 4–5 korda.

Hariliku pohla fenoloogiline areng sõltub suurel määral taime kasvukoha kliimast, mis omakorda sõltub suuresti geograafilisest laiusest.

Hariliku pohla fenoloogiline arengut sõltub suurel määral taime kasvukoha kliimast, mis omakorda sõltub suuresti geograafilisest laiusest.

Lehtede kasv saab alguse tavaliselt mai keskel – juuni alguses.

Lehtede kasvu saab alguse tavaliselt mai keskel – juuni alguses.

Võrsete kasv lõpeb tavaliselt juuli keskel.

Võrsete kasvu lõpeb tavaliselt juuli keskel.

Fenoloogiline areng võib olla seotud lumikatte sulamisega.

Fenoloogiline arengut võib olla seotud lumikatte sulamisega.