liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektar ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.

Saare pindala on Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaasi andmetel 1 hektarit ja rannajoone kogupikkus 589 meetrit.

Saare kõrgeim punkt on 2,1 meetrit üle merepinna.

Saare kõrgeim punkti on 2,1 meetrit üle merepinna.

Väinamerele talvel tekkiv jää on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Väinamerele talvel tekkiv jääd on laiu juurest praguline, seda põhjustavad merepõhja sügavuse järsud üleminekud ja mõned teised faktorid.

Alles Kambriumi ajastul, see on umbes 500 miljonit aastat tagasi, kattus piirkond uuesti merega.

Alles Kambriumi ajastul, see on umbes 500 miljonit aastat tagasi, kattus piirkonda uuesti merega.

Siia kuuluvate saarte areng on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Siia kuuluvate saarte arengut on seotud Palivere servamoodustise kaarega, mis mere poolt ümber kujundatuna läbib suuremaid saari selgroona.

Saare külastamine toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.

Saare külastamist toimub valdavalt looduskaitse ja teadustöö eesmärkidel.

Polgu ülem Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.

Polgu ülemat Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsk 1.

16. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril) 1918 ilmus Eesti diviisi ülema alampolkovnik Johan Laidoneri käsku 1.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kapten Hugo Kauleri initsiatiivil.

Suurtükiväelaste, eriti ohvitseride kokkukogumine algas Tallinnas novembri keskel kaptenit Hugo Kauleri initsiatiivil.

Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba 16. novembril 1918 kohal polgu ülem kapten Kauler, ajutine majandusülem leitnant Richard Lessel (endine 1.

Tema poolt peetud "nimekirjas ja alalolevate sõjaväelaste päevaraamatu" järgi olid juba 16. novembril 1918 kohal polgu ülem kaptenit Kauler, ajutine majandusülem leitnant Richard Lessel (endine 1.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnik Erik Dannenberg.

Eesti suurtükiväebrigaadi 4. patarei ülem) ja endine diviisi staabi ametnikku Erik Dannenberg.

21. novembril määras sõjaminister Andres Larka kapten Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.

21. novembril määras sõjaminister Andres Larka kaptenit Kauleri 1. suurtükiväepolgu ajutiseks ülemaks.

1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid 28. novembril "jalameestena" osa Joala lahingust, kus leitnant Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata.

1. suurtükiväepolgu ohvitserid võtsid 28. novembril "jalameestena" osa Joala lahingust, kus leitnanti Georg Leets sai kahe püssikuuliga esimesena Vabadussõjas haavata.

Vabadussõja algusega muutus vajadus suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.

Vabadussõja algusega muutus vajadust suurtükiväe järele rindel üha suuremaks ning patareide formeerimist alustati kiirendatud korras.

Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseis patareide arvult mitu korda.

Vabadussõja jooksul muutus polgu koosseisu patareide arvult mitu korda.

29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnant Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

29. novembril määrati patarei nr. 1 ülemaks leitnanti Oskar Palu ja kästi tal "viibimata" asuda patarei formeerimisele endistes Aafrika kasarmutes.

Patarei vanemohvitseriks määrati leitnant Hans Miller, nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer.

Patarei vanemohvitseriks määrati leitnanti Hans Miller, nooremohvitseriks alamleitnant Georg Nieländer.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kell 11.00 Aegviidu jaama.

26. detsembril sõitis patarei nr. 1 koos I divisjoni ülema kapten Herbert Bredega Tallinnast välja ja jõudis kella 11.00 Aegviidu jaama.

21.–27. mail võttis II rühm alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

21.–27. mail võttis II rühma alamleitnant Nieländeri juhatusel osa dessantoperatsioonist Koporje lahes.

Dessandi jooksul lasi see rühm ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.

Dessandi jooksul lasi see rühma ainult 1 šrapnelli Gobuši küla pihta.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admiral Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

22. oktoobril liikus patarei Koporje lahe piirkonda admirali Johan Pitka käsutusse toetama Ingeri polgu ja 4. jalaväepolgu tegevust diviisi vasakul tiival Krasnaja Gorka operatsioonis.

12. detsembril kell 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

12. detsembril kella 15.00 sai kapten Tõnisson käsu patarei formeerimine kiiresti läbi viia.

Töö kestis kogu õhtu ja öö.

Töö kestis kogu õhtut ja öö.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kell 10.00 oli patarei formeeritud.

Juba järgmisel päeval, 13. detsembril kella 10.00 oli patarei formeeritud.

See laaditi rongile ja saadeti kell 17.00 Viru rindele.

See laaditi rongile ja saadeti kella 17.00 Viru rindele.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaan ei õnnestunud.

Riigireeturitel oli kavatsus hävitada patarei veel enne rindele jõudmist, kuid see plaani ei õnnestunud.

Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kell 24.00 ja 14. detsembril kell 08.00 oli juba Rägavere mõisa piirkonnas lahinguväljal.

Patarei jõudis Rakverre 13. detsembril kella 24.00 ja 14. detsembril kella 08.00 oli juba Rägavere mõisa piirkonnas lahinguväljal.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostöö oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Patarei ülem käis ühe suurtüki juurest teise juurde, juhendas ja õpetas – mehed olid alles paari päeva eest patareisse tulnud ja koostööd oli veel nõrk, samuti olid neile võõrad vanad 1895. aasta suurtükid.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülem kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Vaatamata kriitilisele olukorrale andis patarei ülemat kapten Tõnisson rahulikult käske, saatis kogu laskemoona ja varustuse minema ning lahkus patareiga alles siis, kui oli katnud ühe suurtükiga patarei üldist taganemist.

Sõja lõpu poole kaebas kapten Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

Sõja lõpu poole kaebas kaptenit Tõnisson: "Suurtükkidel pole vinte peaaegu et enam olemas, kuid tulistab siiski heade tagajärgedega edasi.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnant August Rattiste juhatusel.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 3 formeerus rindel rühmade kaupa staabikapten Heinrich Laretei ja leitnanti August Rattiste juhatusel.

10. detsembril kell 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole.

10. detsembril kella 18.00 oli I rühm valmis ning sõitis, koosseisus 3 ohvitseri, 30 meest, 20 hobust ja 2 suurtükki, öösel Narva poole.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastane püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

12. detsembril kell 08.00 jõudis rühm Raudna külla, kust tulistas Rannu küla idapoolset osa, kuhu vastast püüdis sisse tungida, ja lasi seejuures välja 52 mürsku.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnant Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.

Patarei nr. 3 teise rühma formeerimisele asus leitnanti Rattiste Rakveres 10. detsembri hommikul.

Suurtükkideks sai II rühm omale kaks 87 mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust.

Suurtükkideks sai II rühma omale kaks 87 mm välikahurit M1895, mis olid saadetud Rakverre 1. suurtükiväepolgust.

Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühm Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00.

Mehed ja hobused andis 5. jalaväepolk. 11. detsembril sõitis rühma Rakverest Rägavere mõisa, kuhu jõudis kell 22.00.

Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aeg lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

Rakvere juurest alustas patarei nr. 3 koos jalaväeosadega taandumist Tallinna poole, pidades kogu aega lahinguid ülekaaluka vaenlasega.

28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnant Rattiste.

28. jaanuaril lahkus patareiülema kohalt staabikapten Laretei; uueks patareiülemaks sai leitnanti Rattiste.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastane ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Järgmine päev, 23. november, kujunes üksusele eriti raskeks: vastast ründas suurte jõududega, ent otsustaval hetkel lasi patarei 21 minuti jooksul välja 627 mürsku ja päästis olukorra.

Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnant Herman Maim.

Patareiülemaks ja formeerijaks oli leitnanti Herman Maim.

Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahing 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.

Üheks silmapaistvamaks episoodiks oli lahingut 1919. aasta kevadel Vastseliina juures, kus patarei surmas lühikese aja jooksul 200 punaarmeelast.

1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kapten Johannes Roska.

1. suurtükiväepolgu III divisjoni ja ühtlasi ka patarei nr. 5 ülemaks määrati 6. detsembril 1918 kaptenit Johannes Roska.

Patareisse määrati ka leitnant Georg Leets.

Patareisse määrati ka leitnanti Georg Leets.

26. detsembril kell 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.

26. detsembril kella 8 lahkus patarei Tallinnast rongiga Viljandisse, 2. diviisi ülema käsutusse.

Kohale jõudis üksus 27. detsembril kell kaks, relvadeks neli 87 mm suurtükki.

Kohale jõudis üksus 27. detsembril kella kaks, relvadeks neli 87 mm suurtükki.

Aprillis toetas I rühm Tallinna kaitsepataljoni lahingutes Hopa, Vana-Laitsna, Muženeki, Apekalnsi ja Mõniste piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi Vigandi, Turna, Härgmäe ja Kureli juures.

Aprillis toetas I rühma Tallinna kaitsepataljoni lahingutes Hopa, Vana-Laitsna, Muženeki, Apekalnsi ja Mõniste piirkonnas ja 6. jalaväepolgu osi Vigandi, Turna, Härgmäe ja Kureli juures.

Maikuus tegutses patarei Võrumaal Rõuge piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetung ja läbimurre Marienburgi, Alt-Schwanenburgi, Laudona ja Kreuzburgi suunas Väina jõeni, millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos 1. ja 2. ratsapolguga ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga.

Maikuus tegutses patarei Võrumaal Rõuge piirkonnas, kust mai lõpul arenes laiaulatuslik pealetungi ja läbimurre Marienburgi, Alt-Schwanenburgi, Laudona ja Kreuzburgi suunas Väina jõeni, millest patarei võttis tulemusrikkalt osa koos 1. ja 2. ratsapolguga ja 1. jalaväepolgu 1. pataljoniga.

Juuni ja juuli möödusid patareile vaikselt Lätis Golgovski ja Kropenhofi mõisas.

Juuni ja juulit möödusid patareile vaikselt Lätis Golgovski ja Kropenhofi mõisas.

25. novembril saabus patareile uus korraldus liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel sillapeal.

25. novembril saabus patareile uus korraldust liikuda Narva-Jõesuhu, kust toetati 4. jalaväepolgu osi võitluses Kuradimäe-esisel sillapeal.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kapten Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.

1. suurtükiväepolgu patarei nr. 6 ülemaks määrati esialgu alamleitnant Raag, kes ühes III divisjoni ülema kaptenit Roskaga 6. detsembril 1918 Tartusse patareid formeerima saadeti ning sealt 18. detsembril tagasi jõudis.

Tallinnas määrati 20. detsembril 1918 patarei ülemaks leitnant Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine.

Tallinnas määrati 20. detsembril 1918 patarei ülemaks leitnanti Richard Lessel ning tema juhtimisel algas üksuse formeerimine.

Polgu adjutandiks määrati leitnant G. Krommel, sideülemaks leitnant Hugo Johannes Mölder, orkestrijuhiks kapellmeister Arro.

Polgu adjutandiks määrati leitnanti G. Krommel, sideülemaks leitnanti Hugo Johannes Mölder, orkestrijuhiks kapellmeister Arro.

10. veebruaril 1919 lähetati orkester (37 meest) tagavarapatarei juurde.

10. veebruaril 1919 lähetati orkestrit (37 meest) tagavarapatarei juurde.

10. veebruaril sõitis polgu staap Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.

10. veebruaril sõitis polgu staapi Viru rindele 1. diviisi ülema käsutusse.

Hiljem nimetati kapten Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel.

Hiljem nimetati kaptenit Kauler 1. diviisi suurtükiväe ülemaks – talle allutati operatiivselt kõik suurtükiväeüksused Viru rindel.

Polgu staap püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.

Polgu staapi püsis eesliinil alates 10. veebruarist 1919 kuni sõja lõpuni.

Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumine siiski väga väärtuslikku abi jalaväele.

Ehkki 1. suurtükiväepolgu esimesed patareid olid varustatud vanade ja tehniliselt kehvas seisukorras suurtükkidega, vähese laskemoonaga, puuduliku vaatlus-, side- ja voorivarustusega, tähendas nende rindele ilmumist siiski väga väärtuslikku abi jalaväele.

Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamine võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid).

Iseloomulik on šrapnellmürskude väiksem kasutamist võrreldes kildmürskudega (tollase nimetusega granaadid).

Kildlaskemoona suur ülekaal tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.

Kildlaskemoona suur ülekaalu tulenes nähtavasti sellest, et suurtükituld anti sageli välikindlustuste ning varjunud vastase, asulate ja hoonete tulistamiseks, kus šrapnellituli polnud tulemuslik.

Šrapnellide kasutamine nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.

Šrapnellide kasutamist nõudnuks aga head vaatlust, tulejuhtimist ja väljaõpet, et saavutada soovitud lasketulemusi.

Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsk gaasimürskude kasutamiseks.

Nimelt oli vähemalt üks juhus, kus polguülema poolt tuli käsku gaasimürskude kasutamiseks.

7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülem Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülem Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülem August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülem Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülem Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülem Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülem Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülem Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülem Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülem August Rose; Välipatarei nr 12, ülem Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülem Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülem Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülem Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülem Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülem Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülem Johannes Tamm.

7. augustil 1919 nimetati kõik patareid diviisides Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga nr. 435 "välipatareideks" (tollases keelekasutuses "väljapatareid") ja nad said omale uued numbrid: Välipatarei nr 1, ülemat Oskar Palu; Välipatarei nr 2, ülemat Jaan Tõnisson; Välipatarei nr 3, ülemat August Ratiste; Välipatarei nr 4, ülemat Artur Raag; Välipatarei nr 5, ülemat Johannes Roska; Välipatarei nr 7, ülemat Vladimir Janitz; Välipatarei nr 8, ülemat Teofil Lukk; Välipatarei nr 9, ülemat Georg Leets; Välipatarei nr 10, ülemat Herman Maim; Välipatarei nr 11, ülemat August Rose; Välipatarei nr 12, ülemat Richard Lessel; Välipatarei nr 13, ülemat Hans Miller; Välipatarei nr 14, ülemat Christian Freiberg; Välipatarei nr 15, ülemat Osvald Einer; Välipatarei nr 16, ülemat Helmut Vilipus; Välipatarei nr 17, ülemat Alvin Adler; Välipatarei nr 18, ülemat Johannes Tamm.

Kindluse patarei nr 1, ülem Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülem Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülem Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülem Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülem Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülem Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülem Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülem August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülem August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülem Aleksander Mägi.

Kindluse patarei nr 1, ülemat Lembit Hellat; Kindluse patarei nr 2, ülemat Helmut Arro; Kindluse patarei nr 3, ülemat Paul Kuusik; Kindluse patarei nr 4, ülemat Nikolai Polonski; Kindluse patarei nr 5, ülemat Paul Mühlverk; Kindluse patarei nr 6, ülemat Georg Rasumov; Kindluse patarei nr 7, ülemat Paul Borkmann; Kindluse patarei nr 8, ülemat August Aron; Kindluse patarei nr 9, ülemat August Kangro; Kindluse patarei nr 10, ülemat Aleksander Mägi.

Tagavarapatarei, ülem Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.

Tagavarapatarei, ülemat Heinrich Laretei ja Sõjakooli patarei Karl Kool.

1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektor kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.

1921. aasta kevadel korraldas suurtükiväe inspektorit kolonel Herbert Brede esimesed katsed ohvitseride teadmiste kontrollimiseks.

Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laager Jägala piirkonnas, Kaberla oja kaldal.

Sama aasta suvel korraldati esimene suurtükiväe laagrit Jägala piirkonnas, Kaberla oja kaldal.

Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe grupp suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.

Vastavalt sellele pidi polgus olema kaks kerget suurtükipatareid (igas neli suurtükki), üks kerge haubitsapatarei nelja suurtükiga, üks raskehaubitsapatarei kahe suurtükiga ja üks kindlusesuurtükiväe gruppi suurtükiväepolgu koosseisulise üksusena.

1921. aasta sügisel kolisid polgu staap (Udriku mõisast) ja õppekomando (Neeruti mõisast) Narva linna, kus asusid juba 1.

1921. aasta sügisel kolisid polgu staapi (Udriku mõisast) ja õppekomando (Neeruti mõisast) Narva linna, kus asusid juba 1.

Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kapten Jaan Taadler, keda omakorda asendas alates 18. novembrist ajutiselt alamkapten Paul Borkmann.

Tema ajutiseks asetäitjaks jäi kaptenit Jaan Taadler, keda omakorda asendas alates 18. novembrist ajutiselt alamkapten Paul Borkmann.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.

1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri "Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamist Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks.

Sama aasta 24. novembril muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetus "1.

Sama aasta 24. novembril muutus sõjaministri käskkirjaga nr. 475 venepärane 1. suurtükiväepolgu nimetust "1.

Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskonna elamu ja üks hobusetall.

Tööd edenesid jõudsalt ja juba 1923. aasta suvel oli rügemendi kasutada üks meeskonna elamut ja üks hobusetall.

15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsioon ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.

15. märtsist 1924 kehtestati sõjaväe uus organisatsiooni ja kolonelleitnant Kauleri juhtimisel formeeriti "1.

1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati major Toffer.

1. suurtükiväegrupi moodustajaks ja ülemaks määrati majorit Toffer.

Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamine kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.

Ümberkorralduse üheks taotluseks oli struktuuri ja suurtükipargi ühtlustamine diviiside lõikes ning majandamise lihtsustamine: sõjaajal efektiivne olnud patareide iseseisev majandamist kaotati, iseseisvaks majandusüksuseks jäi alates 15. märtsist 1924 suurtükiväegrupp.

Uus organisatsioon nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.

Uus organisatsiooni nägi ette 1. suurtükiväegrupi patareide koondamise Narva, mis ka sügiseks läbi viidi.

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juuli 1781 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (vene keeles Александр Христофорович Бенкендорф; 23. juuni (vkj)/ 4. juulit 1781 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane.

1821. aastal andis Benckendorff keiser Aleksander I-le enda algatusel koostatud ettekande, milles teavitas keisrit opositsioonilise Hüvanguliidu olemasolust ning soovitas nende suhtes kiiresti ja otsustavalt tegutseda.

1821. aastal andis Benckendorff keisrit Aleksander I-le enda algatusel koostatud ettekande, milles teavitas keisrit opositsioonilise Hüvanguliidu olemasolust ning soovitas nende suhtes kiiresti ja otsustavalt tegutseda.

Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keiser 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.

Meessoost pärijate puudumise tõttu lubas keisrit 15. novembril 1832, Benckendorffi palvel erandkorras laiendada krahvitiitli kandjate ringi tema venna Konstantin von Benckendorffi pojale Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph Maximilian von Benckendorfile (1817–1858) ja tema järeltulijatele.

Alexander von Benckendorffil oli veider komme unustada oma nimi, mille meeldetuletamiseks pidi ta vaatama oma visiitkaarti.

Alexander von Benckendorffil oli veider kommet unustada oma nimi, mille meeldetuletamiseks pidi ta vaatama oma visiitkaarti.

1838. aastal ostis krahv Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).

1838. aastal ostis krahvi Benckendorff 375 000 bankorubla eest oma vennapoeg Konstantin von Benckendorffilt Kabala ja Kehtna mõisa, mille ta juba 1843. aastal müüs 114 286 hõberubla eest maha oma sugulase Alexander von Benckendorffi (1819–1851) abikaasale Catharinale (sündis 1826).

Krahv Alexander von Benckendorff on vürst Peeter Volkonski vanavanavanavanavanaisa.

Krahv Alexander von Benckendorff on vürsti Peeter Volkonski vanavanavanavanavanaisa.

Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.

Andesiidi struktuuri on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.

Andesiidi teke on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.

Andesiidi teket on keerukas ja selles osalevad muu hulgas vahevöö ainese osaline sulamine ning hilisem fraktsioneeruv kristalliseerumine ja segunemine maakoore materjaliga.

Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamine reguleeritud.

Kuni IUGS-i tardkivimite süstemaatika alakomisjoni loomiseni ei olnud tardkivimite nimetamist reguleeritud.

Selle tulemuseks on tohutu kogus termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.

Selle tulemuseks on tohutu kogust termineid ning üle tuhande defineeritud kivimtüübi.

Porfüüriline struktuur vihjab kivimi keerulisele tekkeloole.

Porfüüriline struktuuri vihjab kivimi keerulisele tekkeloole.

Moonde käigus vabaneb vesi kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid.

Moonde käigus vabaneb vett kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid.

Magma tihedus moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest.

Magma tihedust moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest.

Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil.

Seetõttu on ka basaldi tihedust pisut suurem kui andesiidil.

Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.

Andesiitse laava temperatuuri kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C.

Arvatakse, et mandrilise maakoore materjal ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi.

Arvatakse, et mandrilise maakoore materjali ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi.

Allpool moodustab pinnase põhiosa kaoliin, pinnas sisaldab ka kaoliniiti, halluasiiti ja gibbsiiti.

Allpool moodustab pinnase põhiosa kaoliin, pinnast sisaldab ka kaoliniiti, halluasiiti ja gibbsiiti.

Lumepiirist kõrgemal asuv pinnas sisaldab allofaani ja imogoliiti.

Lumepiirist kõrgemal asuv pinnast sisaldab allofaani ja imogoliiti.

Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli kreeka keeles Mons Porpyritis ('porfüürimägi').

Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandust paiknes, oli kreeka keeles Mons Porpyritis ('porfüürimägi').

Teine piirkond Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on Island.

Teine piirkonda Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on Island.

Rabakiviintrusioonidega on seotud ka aluseliste plaatjate intrusioonide ehk daikide esinemine (näiteks Häme daikiparv Soomes), kuid nende koostis on peamiselt basaltne.

Rabakiviintrusioonidega on seotud ka aluseliste plaatjate intrusioonide ehk daikide esinemist (näiteks Häme daikiparv Soomes), kuid nende koostis on peamiselt basaltne.

1 – kogu raud on arvutatud ümber kolmevalentse raua oksiidiks.

1 – kogu rauda on arvutatud ümber kolmevalentse raua oksiidiks.

1844. aastal valminud mälestusmärk koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust.

1844. aastal valminud mälestusmärki koosneb rändrahnu külge paigaldatud mälestustahvlist ja rahnul puhkavast lõvikujust.

Hoonest olid alles ainult müürid, kui ehitis taastati 2010–2013.

Hoonest olid alles ainult müürid, kui ehitist taastati 2010–2013.

Datasets:

liu-nlp
/

estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Collection including liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Estonian BLiMP (experimental!)