liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Kevade lõpus ja suve alguses hakkab veepinna lähedases veekihis temperatuur tõusma ning termokliin moodustub juulist kuni septembrini.

Kevade lõpus ja suve alguses hakkab veepinna lähedases veekihis temperatuuri tõusma ning termokliin moodustub juulist kuni septembrini.

Epilimnioni sügavus on 5–20 meetrit ja see on tavaliselt kõige sügavam sügisel, kuna õhk jahtub ning sügistormide tõttu seguneb vett rohkem.

Epilimnioni sügavus on 5–20 meetrit ja see on tavaliselt kõige sügavam sügisel, kuna õhku jahtub ning sügistormide tõttu seguneb vett rohkem.

Metalimnion ulatub kuni 100 meetri sügavuseni, kuid enamus vee mahust on siiski hüpolimnionis.

Metalimnion ulatub kuni 100 meetri sügavuseni, kuid enamust vee mahust on siiski hüpolimnionis.

Kaskaadide mäeahelikku ja eriti Crater Lake'i ala iseloomustab suur sademete hulk, eriti talvel – keskmiselt langeb talve jooksul maha 13,54 meetrit lund (registreeritud vahemik 6,17–22,33 m).

Kaskaadide mäeahelikku ja eriti Crater Lake'i ala iseloomustab suur sademete hulk, eriti talvel – keskmiselt langeb talve jooksul maha 13,54 meetrit lund (registreeritud vahemikku 6,17–22,33 m).

Vee sügavsinine värvus on põhjustatud sellest, et vesi on puhas ning veekogu sügav.

Vee sügavsinine värvus on põhjustatud sellest, et vett on puhas ning veekogu sügav.

Vee suure läbipaistvuse tõttu jõuab meie silma enam sinist hajunud valgust ning seetõttu paistab Crater Lake'i vesi teiste veekogude veest märksa sinisem.

Vee suure läbipaistvuse tõttu jõuab meie silma enam sinist hajunud valgust ning seetõttu paistab Crater Lake'i vett teiste veekogude veest märksa sinisem.

Vee puhtus on tingitud sellest, et järv saab oma vee peaaegu täielikult lumest, sest sissevoolu järve ei ole.

Vee puhtus on tingitud sellest, et järve saab oma vee peaaegu täielikult lumest, sest sissevoolu järve ei ole.

Järve vees lahustunud soolade hulk on suhteliselt suur, nagu ka vee aluselisus ja elektrijuhtivus.

Järve vees lahustunud soolade hulka on suhteliselt suur, nagu ka vee aluselisus ja elektrijuhtivus.

Mazama mägi hävis lahingu käigus ja tekkis Crater Lake.

Mazama mäge hävis lahingu käigus ja tekkis Crater Lake.

Klamati hõimu jaoks on järv tänaseni pühaks paigaks jäänud.

Klamati hõimu jaoks on järve tänaseni pühaks paigaks jäänud.

Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL).

Koondise liikmed valib välja peatreenerit ning seda haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL).

Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.

Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumist toimus 3. juunil 1992.

Koondise peatreener on alates 2024 aasta juunist Jürgen Henn.

Koondise peatreenerit on alates 2024 aasta juunist Jürgen Henn.

Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le.

Eesti tänini ainus osavõttu suurturniirist pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le.

Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini.

Eesti koondise hooaega kestis reeglina mai lõpust septembrini.

Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel.

Korraldusõigus vaheldust kolme riigi vahel.

Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased.

Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võitu 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased.

Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli 1934. aasta MM.

Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskonda püüdles, oli 1934. aasta MM.

Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 26. juulil 1928 Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 11. augustil 1922 Helsingis Soome vastu).

Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võitu (6:0 26. juulil 1928 Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 11. augustil 1922 Helsingis Soome vastu).

Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat.

Koondise esimene eestlasest juhendajat oli 1932. aastal ametisse astunud Albert Vollrat.

Sõjaeelsel ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg-Sillak (52).

Sõjaeelsel ajal said enim koondisemänge kirja väravavahti Evald Tipner (67) ja väljakumängijad Eugen Einman (65), Eduard Ellman-Eelma (58) ja Karl-Rudolf Silberg-Sillak (52).

Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri Uno Piiri hinnangul suutmatus luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.

Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri Uno Piiri hinnangul suutmatust luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.

18. juulil 1990 toimus Kadrioru staadionil kohtumine Eesti ja Läti jalgpallurite vahel, et meenutada 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.

18. juulil 1990 toimus Kadrioru staadionil kohtumist Eesti ja Läti jalgpallurite vahel, et meenutada 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.

Sama aasta aprillis tegid 63 jalgpallurit avaliku pöördumise (Päevaleht, 24. aprill 1990), kutsudes jalgpallijuhte üles arvama koondisse vaid Eesti kodanike järeltulijad, jättes sealt välja pärast Teist maailmasõda Eestisse rännanud.

Sama aasta aprillis tegid 63 jalgpallurit avaliku pöördumise (Päevaleht, 24. aprilli 1990), kutsudes jalgpallijuhte üles arvama koondisse vaid Eesti kodanike järeltulijad, jättes sealt välja pärast Teist maailmasõda Eestisse rännanud.

Peaminister Mart Laari valitsus manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke".

Peaminister Mart Laari valitsust manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke".

Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud.

Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamikku neist polnud kodakondsustaotlust esitanud.

1996. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil Horvaatialt (1:7) ja Leedult (0:5).

1996. aasta Euroopa meistrivõistluste valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahet 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil Horvaatialt (1:7) ja Leedult (0:5).

Vilets seis kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes Kadrioru staadionile Eesti ja värske MM-hõbeda Itaalia valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.

Vilets seisu kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes Kadrioru staadionile Eesti ja värske MM-hõbeda Itaalia valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.

Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati 5. oktoobril 1996, kui Kadrioru staadionil alistati Sergei Hohlov-Simsoni väravast Valgevene.

Esimene taasiseseisvumisjärgne võitu valikturniiril saavutati 5. oktoobril 1996, kui Kadrioru staadionil alistati Sergei Hohlov-Simsoni väravast Valgevene.

Nimelt tuli 9. oktoobril 1996 Tallinnas ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine Šotimaa vastu FIFA otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks.

Nimelt tuli 9. oktoobril 1996 Tallinnas ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumist Šotimaa vastu FIFA otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks.

Eesti lõpetas eelviimasena ka 2000. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri, kuid seekord saavutati kümnes mängus kolm võitu ja kaks viiki (väravate vahe 15:17).

Eesti lõpetas eelviimasena ka 2000. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri, kuid seekord saavutati kümnes mängus kolm võitu ja kaks viiki (väravate vahet 15:17).

Alagrupikaaslaseks loositi taas Šotimaa, kellelt võõrsil saadud 2:3 kaotus oli ajakirja Sporditäht hinnangul 1998. aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnes ("Eesti-Šotimaa vastasseis palliplatsil hakkab omandama juba Eesti-Läti maavõistluse pinget").

Alagrupikaaslaseks loositi taas Šotimaa, kellelt võõrsil saadud 2:3 kaotus oli ajakirja Sporditäht hinnangul 1998. aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnes ("Eesti-Šotimaa vastasseisu palliplatsil hakkab omandama juba Eesti-Läti maavõistluse pinget").

Peatreener Þórðarson oli sarnaselt oma eelkäija Roman Ubakiviga ühtlasi FC Flora esindusmeeskonna juhendaja.

Peatreener Þórðarson oli sarnaselt oma eelkäijat Roman Ubakiviga ühtlasi FC Flora esindusmeeskonna juhendaja.

Oponendid kahtlustasid, et selline skeem aitab FC Flora presidendil Aivar Pohlakul mängijaid välismaale müüa ja konkurendid eemale tõrjuda.

Oponendid kahtlustasid, et selline skeemi aitab FC Flora presidendil Aivar Pohlakul mängijaid välismaale müüa ja konkurendid eemale tõrjuda.

Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinna moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui Lillekülas algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese jalgpallistaadioni ehitustööd.

Jalgpalliliidu plaani ehitada Tallinna moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui Lillekülas algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese jalgpallistaadioni ehitustööd.

Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal Martin Reim (6. juunil Ekvatoriaal-Guinea vastu) ja koondise kauane väravavaht Mart Poom (10. juunil Portugali vastu).

Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal Martin Reim (6. juunil Ekvatoriaal-Guinea vastu) ja koondise kauane väravavahti Mart Poom (10. juunil Portugali vastu).

Kahtlustatav Ungari kohtunik oli kummalegi meeskonnale andnud kaks penaltit.

Kahtlustatav Ungari kohtunikku oli kummalegi meeskonnale andnud kaks penaltit.

Sama kohtunik oli ka päev varem peetud Läti-Boliivia mängus määranud 3 penaltit, millest löödi ka kõik väravad.

Sama kohtunikku oli ka päev varem peetud Läti-Boliivia mängus määranud 3 penaltit, millest löödi ka kõik väravad.

Oma 100. koondisemängu tegi kapten Raio Piiroja.

Oma 100. koondisemängu tegi kaptenit Raio Piiroja.

Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas Põhja-Iirimaad ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda väljalangemismängudele.

Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas Põhja-Iirimaad ja säilitati võimalust oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda väljalangemismängudele.

Tulemuseks oli kolm võitu, üks viik ja kuus kaotust ning väravate vahe 4:9.

Tulemuseks oli kolm võitu, üks viik ja kuus kaotust ning väravate vahet 4:9.

14. septembril 2016 lõpetasid Eesti Jalgpalli Liit ja koondise peatreener Magnus Pehrsson vastastikusel kokkuleppel koostöö.

14. septembril 2016 lõpetasid Eesti Jalgpalli Liit ja koondise peatreenerit Magnus Pehrsson vastastikusel kokkuleppel koostöö.

Taasiseseisvunud Eesti koondise suurim võit saavutati Reimi juhendamisel 7. oktoobril 2017, kui alistati 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete valikmängus Algarves Gibraltar 6:0.

Taasiseseisvunud Eesti koondise suurim võitu saavutati Reimi juhendamisel 7. oktoobril 2017, kui alistati 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete valikmängus Algarves Gibraltar 6:0.

Ründes tegutsenud keskkaitsja Joonas Tamm lõi mängus 3 väravat.

Ründes tegutsenud keskkaitsjat Joonas Tamm lõi mängus 3 väravat.

Eesti koondisel oli reaalne võimalus esimest korda pärast 1938. aastast Balti turniir 2018. aastal ära võita, kuid positiivne oli ka see, et 22aastase pausi järel tuldi turniiril teiseks.

Eesti koondisel oli reaalne võimalus esimest korda pärast 1938. aastast Balti turniiri 2018. aastal ära võita, kuid positiivne oli ka see, et 22aastase pausi järel tuldi turniiril teiseks.

Abitreeneritena tegutsesid Mario Hansi, Aivar Anniste ja Vladimir Vassiljev, väravavahtide juhendaja oli Mart Poom ning kehalise ettevalmistuse treener Ott Meerits.

Abitreeneritena tegutsesid Mario Hansi, Aivar Anniste ja Vladimir Vassiljev, väravavahtide juhendaja oli Mart Poom ning kehalise ettevalmistuse treenerit Ott Meerits.

2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri C-alagrupis jäi Eesti koondis lõpuks viimaseks, tal oli kokku 1 punkt 8 mängust väravate vahega 2:24.

2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri C-alagrupis jäi Eesti koondis lõpuks viimaseks, tal oli kokku 1 punkti 8 mängust väravate vahega 2:24.

Rahvuste liiga mäng lõppes 0:0 ning Eesti jäi C-divisjoni 2. alagrupis viimaseks, mis tähendas ülemineku mängude pidamist D-divisjoni langemise vältimiseks.

Rahvuste liiga mängu lõppes 0:0 ning Eesti jäi C-divisjoni 2. alagrupis viimaseks, mis tähendas ülemineku mängude pidamist D-divisjoni langemise vältimiseks.

Selleks ajaks oli Eesti võiduta seeria juba 15-mänguline.

Selleks ajaks oli Eesti võiduta seeriat juba 15-mänguline.

Viimane võit pärines 2019. aasta märtsist, kui 1:0 oldi parem Gibraltarist.

Viimane võitu pärines 2019. aasta märtsist, kui 1:0 oldi parem Gibraltarist.

Temaga allkirjastati leping, mille kohaselt pidi ta olema Eesti jalgpallikoondise peatreener kuni 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängude lõpuni.

Temaga allkirjastati leping, mille kohaselt pidi ta olema Eesti jalgpallikoondise peatreenerit kuni 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonimängude lõpuni.

Kuna COVID-19 pandeemia tõttu määrati Thomas Häberli eneseisolatsiooni, nimetati kolmes esimeses koondise mängus 2021. aastal peatreeneri asendajaks mängudes Tšehhi, Valgevene ja Rootsiga Martin Reim.

Kuna COVID-19 pandeemiat tõttu määrati Thomas Häberli eneseisolatsiooni, nimetati kolmes esimeses koondise mängus 2021. aastal peatreeneri asendajaks mängudes Tšehhi, Valgevene ja Rootsiga Martin Reim.

Häberli juhendamisel võideti Balti turniir (Leedut võideti 1:0 ja Lätit 2:1), millega Eesti koondis lõpetas 83 aastat väldanud põua, tulles esmakordselt pärast 1938. aastat Balti turniiri võitjaks.

Häberli juhendamisel võideti Balti turniiri (Leedut võideti 1:0 ja Lätit 2:1), millega Eesti koondis lõpetas 83 aastat väldanud põua, tulles esmakordselt pärast 1938. aastat Balti turniiri võitjaks.

Balti turniiril saadi 3. koht Islandi ja Läti järel.

Balti turniiril saadi 3. kohta Islandi ja Läti järel.

Samal aastal saavutati siiski D-divisjonis täiseduga alagrupi võit ning oldi ühtlasi divisjoni parimad.

Samal aastal saavutati siiski D-divisjonis täiseduga alagrupi võitu ning oldi ühtlasi divisjoni parimad.

Tulemused oli nõrgad: 8 mängust üks viik ja seitse kaotust, väravate vahe 2:22 ja alagrupis kindlalt viimane koht.

Tulemused oli nõrgad: 8 mängust üks viik ja seitse kaotust, väravate vahet 2:22 ja alagrupis kindlalt viimane koht.

Eestil avanes vastavalt reglemendile võimalus tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule, kui saadi kaks korda jagu nii San Marinost kui Maltast, mängida märtsis 2024 EM finaalturniiri kohale play-off süsteemis.

Eestil avanes vastavalt reglemendile võimalust tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule, kui saadi kaks korda jagu nii San Marinost kui Maltast, mängida märtsis 2024 EM finaalturniiri kohale play-off süsteemis.

Viimane mäng Häberli juhtimisel toimus treeneri kodumaal Šveitsis Luzernis 4. juunil 2024, kus kaotati sõprusmängus kohalikule koondisele 0:4.

Viimane mängu Häberli juhtimisel toimus treeneri kodumaal Šveitsis Luzernis 4. juunil 2024, kus kaotati sõprusmängus kohalikule koondisele 0:4.

Jürgen Henni leping peatreenerina algas 5. juunil 2024 ning kestab kuni 2027. aasta lõpuni.

Jürgen Henni lepingut peatreenerina algas 5. juunil 2024 ning kestab kuni 2027. aasta lõpuni.

Lepingu aeg hõlmab kaks Rahvuste liiga hooaega (2024 ja 2026) ning kaks valiksarja aastat (2025 MM- ja 2027 EM-valiksari).

Lepingu aega hõlmab kaks Rahvuste liiga hooaega (2024 ja 2026) ning kaks valiksarja aastat (2025 MM- ja 2027 EM-valiksari).

Alaliidul on võimalus leping 2026. aasta lõpus katkestada.

Alaliidul on võimalust leping 2026. aasta lõpus katkestada.

2027. aasta lõpus pikeneb leping automaatselt, kui Eesti on taganud pääsu 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste sõelmängudele või finaalturniirile.

2027. aasta lõpus pikeneb lepingut automaatselt, kui Eesti on taganud pääsu 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste sõelmängudele või finaalturniirile.

Värske peatreeneri esimene mäng koondise eesotsas toimus Balti turniiri raames 8. juunil 2024 Tallinnas Fääri saartega.

Värske peatreeneri esimene mängu koondise eesotsas toimus Balti turniiri raames 8. juunil 2024 Tallinnas Fääri saartega.

Kolmas mäng peeti Tallinnas 11. oktoobril 2024 Aserbaidžaaniga ning saavutati 3:1 võit.

Kolmas mängu peeti Tallinnas 11. oktoobril 2024 Aserbaidžaaniga ning saavutati 3:1 võit.

Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirilt pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le.

Eesti tänini ainus osavõttu suurturniirilt pärineb 1924. aastast, kui kaotati Pariisi suveolümpia eelringis 0:1 USA-le.

Aastail 1940–1991 puudus Eestil NSV Liitu kuulumise tõttu võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

Aastail 1940–1991 puudus Eestil NSV Liitu kuulumise tõttu võimalust osaleda rahvusvahelistel võistlustel.

Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu.

Varasem peamine koduväljakut oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu.

Eesti koondises on (andmed ja tabel seisuga 7. september 2024) mänginud 324 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940).

Eesti koondises on (andmed ja tabel seisuga 7. septembrit 2024) mänginud 324 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940).

Ligikaudu pooled koondislastest on mänginud vähem kui kümme kohtumist, umbkaudu iga seitsmes mängija (44) on piirdunud ühe kohtumisega.

Ligikaudu pooled koondislastest on mänginud vähem kui kümme kohtumist, umbkaudu iga seitsmes mängijat (44) on piirdunud ühe kohtumisega.

Koondise kandidaatidest oli (seisuga 7. september 2024) lisaks Zenjovile enim koondisemänge Taijo Tenistel (99), Henri Anieril (96) ja Karol Metsal (95).

Koondise kandidaatidest oli (seisuga 7. septembrit 2024) lisaks Zenjovile enim koondisemänge Taijo Tenistel (99), Henri Anieril (96) ja Karol Metsal (95).

Sõjaeelsed rekordinternatsionaalid olid väravavaht Evald Tipner (67) ja väljakumängijatest Eugen Einman (65), kes paiknevad sellega üldtabeli kolmanda kümne alguses.

Sõjaeelsed rekordinternatsionaalid olid väravavahti Evald Tipner (67) ja väljakumängijatest Eugen Einman (65), kes paiknevad sellega üldtabeli kolmanda kümne alguses.

Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arv on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.

Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arvu on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.

Eesti koondises on (andmed seisuga 7. september 2024) värava löönud 106 mängijat, neist 31 esimese vabariigi ajal (1920–1940).

Eesti koondises on (andmed seisuga 7. septembrit 2024) värava löönud 106 mängijat, neist 31 esimese vabariigi ajal (1920–1940).

Tegevjalgpalluritest on seisuga 7. september 2024 kõige rohkem koondiseväravaid löönud Konstantin Vassiljev (26), Henri Anier (23), Sergei Zenjov (17), Rauno Sappinen (12) ning Mattias Käit (8).

Tegevjalgpalluritest on seisuga 7. septembrit 2024 kõige rohkem koondiseväravaid löönud Konstantin Vassiljev (26), Henri Anier (23), Sergei Zenjov (17), Rauno Sappinen (12) ning Mattias Käit (8).

Ungarlane Antal Mally (1927, 1935) ja Tarmo Rüütli (1999–2000, 2008–2013) on peatreener olnud kahel ametiajal.

Ungarlane Antal Mally (1927, 1935) ja Tarmo Rüütli (1999–2000, 2008–2013) on peatreenerit olnud kahel ametiajal.

Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233.

Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. septembrit 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233.

Avamängu pidas koondis Soomega (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli USA (25. mai 1924).

Avamängu pidas koondis Soomega (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli USA (25. maid 1924).

Eesti edasistest oponentidest oli esimene Aasia jalgpalliliidu liige Vietnam (4. jaanuar 1995), esimene Ladina-Ameerika meeskond Mehhiko (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskond Egiptus (23. september 1998), esimene Okeaania meeskond Uus-Meremaa (12. oktoober 2002), esimene Lõuna-Ameerika meeskond Ecuador (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskond Ekvatoriaal-Guinea (6. juuni 2009).

Eesti edasistest oponentidest oli esimene Aasia jalgpalliliidu liige Vietnam (4. jaanuar 1995), esimene Ladina-Ameerika meeskonda Mehhiko (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskonda Egiptus (23. september 1998), esimene Okeaania meeskonda Uus-Meremaa (12. oktoober 2002), esimene Lõuna-Ameerika meeskonda Ecuador (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskonda Ekvatoriaal-Guinea (6. juuni 2009).

Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud Leedu (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), Andorra (6:1, november 1996), Fääri saarte (5:0, juuni 1998) ja Gibraltari (6:0, november 2017) üle.

Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud Leedu (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), Andorra (6:1, novembrit 1996), Fääri saarte (5:0, juuni 1998) ja Gibraltari (6:0, novembrit 2017) üle.

Positiivseim väravate vahe on Andorraga (+23).

Positiivseim väravate vahet on Andorraga (+23).

Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta Soomelt (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), Norralt (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), Iisraelilt (0:7, jaanuar 1999), Bosnia ja Hertsegoviinalt (0:7, september 2008), Portugalilt (0:7, juuli 2016) ja Belgialt (1:8, november 2016).

Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta Soomelt (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), Norralt (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), Iisraelilt (0:7, jaanuar 1999), Bosnia ja Hertsegoviinalt (0:7, septembrit 2008), Portugalilt (0:7, juuli 2016) ja Belgialt (1:8, november 2016).

Negatiivseim väravate vahe on Rootsiga (−37).

Negatiivseim väravate vahet on Rootsiga (−37).

Fanny Cäcilie Mendelssohn (hiljem Fanny Hensel; 14. november 1805 Hamburg – 14. mai 1847 Berliin) oli juudi päritolu Preisimaa pianist ja helilooja.

Fanny Cäcilie Mendelssohn (hiljem Fanny Hensel; 14. november 1805 Hamburg – 14. mai 1847 Berliin) oli juudi päritolu Preisimaa pianisti ja helilooja.

Ta oli helilooja Felix Mendelssohni õde, filosoof Moses Mendelssohni lapselaps ning filosoof Paul Henseli ja matemaatik Kurt Henseli vanaema.

Ta oli helilooja Felix Mendelssohni õde, filosoofi Moses Mendelssohni lapselaps ning filosoofi Paul Henseli ja matemaatik Kurt Henseli vanaema.

Tema vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ja muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli kuulus pankur ja filosoofi Moses Mendelssohni poeg ning ema Lea oli ettevõtja Daniel Itzigi lapselaps ja preisi diplomaadi Jakob Salomon Bartholdy õde.

Tema vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ja muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli kuulus pankur ja filosoofi Moses Mendelssohni poeg ning ema Lea oli ettevõtja Daniel Itzigi lapselast ja preisi diplomaadi Jakob Salomon Bartholdy õde.

1811. aastal kolis Mendelssohnide pere Berliini.

1811. aastal kolis Mendelssohnide peret Berliini.

1821. aastal kihlus Fanny Mendelssohn maalikunstnik Wilhelm Henseliga, kuid tüdruku ema vastuseisu tõttu muutus abiellumine võimatuks.

1821. aastal kihlus Fanny Mendelssohn maalikunstnik Wilhelm Henseliga, kuid tüdruku ema vastuseisu tõttu muutus abiellumist võimatuks.

Kui mees 1828. aastal Itaaliast tagasi tuli, kohtusid Fanny ja Wilhelm esimest korda üle pika aja ning pärast isa soovitust abiellusid nad 1829. aastal.

Kui meest 1828. aastal Itaaliast tagasi tuli, kohtusid Fanny ja Wilhelm esimest korda üle pika aja ning pärast isa soovitust abiellusid nad 1829. aastal.

Aasta pärast pulmi sündis nende ainus laps Sebastian Ludwig Felix Hensel, kusjuures nime pani Fanny oma lemmikheliloojate – Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni ja Felix Mendelssohni järgi.

Aasta pärast pulmi sündis nende ainus last Sebastian Ludwig Felix Hensel, kusjuures nime pani Fanny oma lemmikheliloojate – Johann Sebastian Bachi, Ludwig van Beethoveni ja Felix Mendelssohni järgi.

Üks tuntumaid teoseid Fanny klaveriloomingust on klaveripalade tsükkel "Aasta" ("Das Jahr"), mis koosneb 12 palast – iga pala kannab ühe kuu nime.

Üks tuntumaid teoseid Fanny klaveriloomingust on klaveripalade tsüklit "Aasta" ("Das Jahr"), mis koosneb 12 palast – iga pala kannab ühe kuu nime.

Filaret (kodanikunimega Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; varem eesti keeles kirjutatud ka kujul Humilevski; vene Дмитрий Григорьевич Гумилевский; sündides perekonnanimega Konobejevski, vene Конобеевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja usuteadlane, kirikuloo suurteose "Vene kiriku ajalugu" koostaja, Riia piiskop aastatel 1842–1848.

Filaret (kodanikunimega Dmitri Grigorjevitš Gumilevski; varem eesti keeles kirjutatud ka kujul Humilevski; vene Дмитрий Григорьевич Гумилевский; sündides perekonnanimega Konobejevski, vene Конобеевский; 4. november (vkj 23. oktoober) 1805 Konobejevo, Tambovi kubermang – 21. august (vkj 9. august) 1866 Konotop) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja usuteadlane, kirikuloo suurteose "Vene kiriku ajalugu" koostaja, Riia piiskoppi aastatel 1842–1848.

Hiljem oli ta aastatel 1848–1859 Harkovi ja Ahtõrka piiskop ning aastatel 1859–1866 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Hiljem oli ta aastatel 1848–1859 Harkovi ja Ahtõrka piiskoppi ning aastatel 1859–1866 Tšernigovi ja Nežinski peapiiskop.

Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse piiskop Filareti pühakuna.

Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikus austatakse piiskoppi Filareti pühakuna.

Dmitri sündis Tambovi kubermangu Šatski maakonna Konobejevo külas preester Grigori Konobejevski perekonnas.

Dmitri sündis Tambovi kubermangu Šatski maakonna Konobejevo külas preestrit Grigori Konobejevski perekonnas.

Asjade üleandmine uuele piiskopile aga venis, ja alles pärast audientsi keiser Nikolai I juures 28. juunil (vkj 16. juunil) 1842 sai ta võimaluse asuda oma ametikohustusi täitma.

Asjade üleandmine uuele piiskopile aga venis, ja alles pärast audientsi keisrit Nikolai I juures 28. juunil (vkj 16. juunil) 1842 sai ta võimaluse asuda oma ametikohustusi täitma.

Selle eesmärgiks oli tema eemaldamine vaimulikust akadeemiast, kus Filaret paistis silma oma modernistlike vaadete ja uuenduslike õpimeetodite rakendamisega.

Selle eesmärgiks oli tema eemaldamist vaimulikust akadeemiast, kus Filaret paistis silma oma modernistlike vaadete ja uuenduslike õpimeetodite rakendamisega.

1836. aastal asutatud abipiiskopkonna eelmine piiskop Irinarh oli ametist vabastatud oktoobris 1841 seoses Liivimaa kubermangus alguse saanud usuvahetusliikumisega, millele kaasaaitamise eest oli kohalik baltisaksa aadel piiskopi peale keiser Nikolai I-le kaevanud.

1836. aastal asutatud abipiiskopkonna eelmine piiskop Irinarh oli ametist vabastatud oktoobris 1841 seoses Liivimaa kubermangus alguse saanud usuvahetusliikumisega, millele kaasaaitamise eest oli kohalik baltisaksa aadel piiskopi peale keisrit Nikolai I-le kaevanud.

Usuvahetusliikumise hoog ei olnud aga raugenud ja juba 16. augustil (vkj 4. augustil) 1842, umbes kuu aega pärast uue piiskopi Riiga saabumist, tulid tema juurde uued talupojad palvekirjadega neid õigeusku vastu võtta.

Usuvahetusliikumise hoogu ei olnud aga raugenud ja juba 16. augustil (vkj 4. augustil) 1842, umbes kuu aega pärast uue piiskopi Riiga saabumist, tulid tema juurde uued talupojad palvekirjadega neid õigeusku vastu võtta.

Samal ajal algas ka jumalateenistusraamatute tõlkimine kohalikesse keeltesse, mille tulemusel olid usuvahetusliikumise kõrgpunktiks 1845. aastal kättesaadavad juba eesti- ja lätikeelne õigeusu katekismus ning palveraamat.

Samal ajal algas ka jumalateenistusraamatute tõlkimist kohalikesse keeltesse, mille tulemusel olid usuvahetusliikumise kõrgpunktiks 1845. aastal kättesaadavad juba eesti- ja lätikeelne õigeusu katekismus ning palveraamat.

Esimese lätikeelse teenistuse pidas kevadel 1845 Riia Jumalaema Kaitsmise kirikus preester Jakov Mihhailov.

Esimese lätikeelse teenistuse pidas kevadel 1845 Riia Jumalaema Kaitsmise kirikus preestrit Jakov Mihhailov.