liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Euroopa muusika arengus toimusid 17. sajandil suured muudatused, trubaduuride levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste madrigalidega ja lõpuks ooperiga.

Euroopa muusikat arengus toimusid 17. sajandil suured muudatused, trubaduuride levitatav keskaegne muusikat asendus harmooniliste madrigalidega ja lõpuks ooperiga.

Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.

Itaalia ooperit domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.

20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui instrumentaalmuusika) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia).

20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusikat (tuntud kui instrumentaalmuusika) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia).

Itaalia köök on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev.

Itaalia kööki on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev.

Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toit oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast.

Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toitu oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast.

Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toit peab olema valmistatud värskest toorainest.

Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toitu peab olema valmistatud värskest toorainest.

Emilia Romagna regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juust (parmesan).

Emilia Romagna regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juustu (parmesan).

Jaapani mänd kasvab kuni 25 m kõrgeks, tüve läbimõõt on kuni 1,0 m.

Jaapani mänd kasvab kuni 25 m kõrgeks, tüve läbimõõtu on kuni 1,0 m.

Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.

Keskmine sademete hulka aastas on 1000–3000 mm.

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Jüriöö ülestõusu oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõusu Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.

Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisund oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.

Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlastest talupoegade seisundit oli muutunud raskeks ja mida mitmed välisvõimud – ennekõike Saksa ordu ja Rootsi – sel ajal endale soovisid.

Ordu initsiatiivil toimusid 4. mail Paides läbirääkimised ordu esindajate, Harju ülestõusnute juhtide ja Tallinna piiskop Olavi vahel.

Ordu initsiatiivil toimusid 4. mail Paides läbirääkimised ordu esindajate, Harju ülestõusnute juhtide ja Tallinna piiskoppi Olavi vahel.

Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjavägi leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda.

Laevadega Tallinna alla jõudnud Rootsi sõjaväge leidis eest ordu kontrolli all oleva linna ja otsustas taanduda.

Pöide ordulinnus langes mässajate kätte ja selle meeskond tapeti.

Pöide ordulinnus langes mässajate kätte ja selle meeskonda tapeti.

1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule.

1346. aastal müüs Taani kuningat Eestimaa 19 000 marga eest ordule.

Alates 1880. aastal välja antud menukast jüriööainelisest Eduard Bornhöhe jutustusest "Tasuja" sai ülestõus olulise koha eestlaste rahvuslikus ajalookäsitluses, seda hakati pidama laiema eestlaste vabadusvõitluse üheks keskseks sündmuseks ja ülestõusu aastapäevi tähistati 1920. ja 1930. aastatel Eesti Vabariigis suurelt.

Alates 1880. aastal välja antud menukast jüriööainelisest Eduard Bornhöhe jutustusest "Tasuja" sai ülestõusu olulise koha eestlaste rahvuslikus ajalookäsitluses, seda hakati pidama laiema eestlaste vabadusvõitluse üheks keskseks sündmuseks ja ülestõusu aastapäevi tähistati 1920. ja 1930. aastatel Eesti Vabariigis suurelt.

Hiljem samal aastal sõlmis ta Ludwigiga lepingu, mille kohaselt müüakse Eestimaa 13 000 marga eest Saksa ordule ja summa makstakse kaasavarana otse Ludwigile.

Hiljem samal aastal sõlmis ta Ludwigiga lepingu, mille kohaselt müüakse Eestimaa 13 000 marga eest Saksa ordule ja summat makstakse kaasavarana otse Ludwigile.

Kuigi teatud küsimustes hoidsid Eestimaa vasallid ordu poole, polnud vähemalt osale neist ordu võimu alla minek siiski meeltmööda.

Kuigi teatud küsimustes hoidsid Eestimaa vasallid ordu poole, polnud vähemalt osale neist ordu võimu alla minekut siiski meeltmööda.

Nii loodeti säilitada oma senine suveräänsus – erinevalt rangelt tsentraliseeritud ja naabruses asuvast ordust asus Rootsi kuningas samuti kaugel ega olnud Taani kuningast tugevam.

Nii loodeti säilitada oma senine suveräänsus – erinevalt rangelt tsentraliseeritud ja naabruses asuvast ordust asus Rootsi kuningat samuti kaugel ega olnud Taani kuningast tugevam.

Kuna Taani kuningalt 1329. aastal Eestimaa lääniks saanud Knud Porse abikaasa oli Rootsi kuninga Magnus Erikssoni ema, siis hakkas Magnus end Anti Selarti arvates Eestimaa pärijaks pidama.

Kuna Taani kuningalt 1329. aastal Eestimaa lääniks saanud Knud Porse abikaasat oli Rootsi kuninga Magnus Erikssoni ema, siis hakkas Magnus end Anti Selarti arvates Eestimaa pärijaks pidama.

Leimus on seisukohal, et keiser pelgas Eestimaa libisemist Rootsile ja selle liigset tugevnemist, käskides seetõttu 1339. aastal Saksa ordu kõrgmeistril hõivata Eestimaa, et vältida selle ärakiskumist Taani riigi küljest ja anda Taani kuninga Valdemari kätte.

Leimus on seisukohal, et keisrit pelgas Eestimaa libisemist Rootsile ja selle liigset tugevnemist, käskides seetõttu 1339. aastal Saksa ordu kõrgmeistril hõivata Eestimaa, et vältida selle ärakiskumist Taani riigi küljest ja anda Taani kuninga Valdemari kätte.

Nii kujunes Leimuse meelest kaks vastasleeri: ühel pool keiser Ludwig IV toetatud Taani kuningas Valdemar, ordu ja Brandenburgi Ludwig ning teisel pool Rootsi kuningas Magnus Eriksson, kes otsis poolehoidjaid Eesti vasallide ja ka talupoegade hulgast.

Nii kujunes Leimuse meelest kaks vastasleeri: ühel pool keisrit Ludwig IV toetatud Taani kuningas Valdemar, ordu ja Brandenburgi Ludwig ning teisel pool Rootsi kuningas Magnus Eriksson, kes otsis poolehoidjaid Eesti vasallide ja ka talupoegade hulgast.

Samal ajal muutus Harjumaa eestlastest talupoegade olukord üha rõhuvamaks.

Samal ajal muutus Harjumaa eestlastest talupoegade olukorda üha rõhuvamaks.

Teiste Eesti maakondadega võrreldes toimus seal, eriti Tallinna lähikonnas, kõige kiirem mõisate rajamine koos sellest tuleneva koormiste kasvu ja teiste negatiivsete tagajärgedega.

Teiste Eesti maakondadega võrreldes toimus seal, eriti Tallinna lähikonnas, kõige kiirem mõisate rajamist koos sellest tuleneva koormiste kasvu ja teiste negatiivsete tagajärgedega.

1299. aasta ürikus ütleb paavst, et Eestimaa paganad on teinud korduvaid mässukatseid kuningas Erik VI (1286–1319) ja tema vasallide vastu, püüdes vasalle maalt välja kihutada.

1299. aasta ürikus ütleb paavst, et Eestimaa paganad on teinud korduvaid mässukatseid kuningat Erik VI (1286–1319) ja tema vasallide vastu, püüdes vasalle maalt välja kihutada.

1321. aastal lubas uus kuningas Christoph II enda juurde sõita vaid nii paljudel vasallidel kui venelaste või "paganate" kallaletungioht võimaldab.

1321. aastal lubas uus kuningat Christoph II enda juurde sõita vaid nii paljudel vasallidel kui venelaste või "paganate" kallaletungioht võimaldab.

Saatkonna saatmine olevat aga tulnud avalikuks, mistõttu rahvas sai petetud ja sellepärast algaski inimeste tapmine.

Saatkonna saatmine olevat aga tulnud avalikuks, mistõttu rahvast sai petetud ja sellepärast algaski inimeste tapmine.

Kuigi ükski teine allikas midagi sellist ei maini, peab Vahtre saatkonna lähetamist usutavaks ja näeb nende sõnumis peituvat ülestõusuga ähvardamist.

Kuigi ükski teine allikat midagi sellist ei maini, peab Vahtre saatkonna lähetamist usutavaks ja näeb nende sõnumis peituvat ülestõusuga ähvardamist.

Sulev Vahtre arvates oli ülestõusu taustaks (ehkki mitte otseseks tõukeks) eestlastest talurahva, ennekõike harjulaste, alates muistsest vabadusvõitlusest püsinud soov rõhuvast võõrvõimust vabaneda.

Sulev Vahtre arvates oli ülestõusu taustaks (ehkki mitte otseseks tõukeks) eestlastest talurahva, ennekõike harjulaste, alates muistsest vabadusvõitlusest püsinud soovi rõhuvast võõrvõimust vabaneda.

Ülestõusnute täpsem ühiskondlik kuuluvus jääb Mäesalu arvates siiski ebaselgeks, ehkki teada on, et nad polnud vaid talupojad ja nende seas oli ka vähemalt üks sakslane.

Ülestõusnute täpsem ühiskondlik kuuluvust jääb Mäesalu arvates siiski ebaselgeks, ehkki teada on, et nad polnud vaid talupojad ja nende seas oli ka vähemalt üks sakslane.

Nooremal riimkroonikal põhinevate allikate kohaselt algas ülestõus jüriööl – ööl vastu jüripäeva ehk 23. aprilli 1343 –, mil süüdati märguandeks ühel künkal asunud maja.

Nooremal riimkroonikal põhinevate allikate kohaselt algas ülestõusu jüriööl – ööl vastu jüripäeva ehk 23. aprilli 1343 –, mil süüdati märguandeks ühel künkal asunud maja.

Sulev Vahtre arvates polnud ajahetke valik juhuslik.

Sulev Vahtre arvates polnud ajahetke valikut juhuslik.

Tähtpäeva kommete hulka on kuulunud jüritule põletamine ning Loode-Eestis ka paugutamine ja muu kära tegemine.

Tähtpäeva kommete hulka on kuulunud jüritule põletamist ning Loode-Eestis ka paugutamine ja muu kära tegemine.

Märgutule asukoht pidi Vahtre meelest olema nii hästi nähtav kui laiemalt tuntud ning ühtlasi ülestõusu organiseeriva keskuse lähedal.

Märgutule asukohta pidi Vahtre meelest olema nii hästi nähtav kui laiemalt tuntud ning ühtlasi ülestõusu organiseeriva keskuse lähedal.

Astaf von Transehe-Roseneck ei pea neid arve piisavalt põhjendatuks, sest osa neist asus Virumaal, kuhu ülestõus ehk ei jõudnudki, osa võis surra loomulikul teel, elukohta vahetada või lääni järgi nime muuta.

Astaf von Transehe-Roseneck ei pea neid arve piisavalt põhjendatuks, sest osa neist asus Virumaal, kuhu ülestõusu ehk ei jõudnudki, osa võis surra loomulikul teel, elukohta vahetada või lääni järgi nime muuta.

Noorema riimkroonika järgi tapeti 28 munka, Oliva kloostrikroonika kohaselt 18 munka ja hulk ilmikvendi.

Noorema riimkroonika järgi tapeti 28 munka, Oliva kloostrikroonika kohaselt 18 munka ja hulka ilmikvendi.

Vahtre usub, et see oli siiski juba riimkroonikas, kuna selles osas on tuvastatav selge riimikatkend ja Renneri lisand on vaid "mis olid sel ajal moes ja kullatud".

Vahtre usub, et see oli siiski juba riimkroonikas, kuna selles osas on tuvastatav selge riimikatkend ja Renneri lisandit on vaid "mis olid sel ajal moes ja kullatud".

Valitud juhtide "kuningateks" nimetamine võib tema arvates tulla asjaolust, et eesti keeles oligi see sõna germaani laenuna kasutusel, ehkki tähenduses "juht", "pealik", "sõjapealik".

Valitud juhtide "kuningateks" nimetamist võib tema arvates tulla asjaolust, et eesti keeles oligi see sõna germaani laenuna kasutusel, ehkki tähenduses "juht", "pealik", "sõjapealik".

Viimane seletus eeldab, et ülestõusnute väes oli rüütleid, sest kellegi rüütliks löömise õigus on vaid neil, kes ise juba on rüütlid.

Viimane seletust eeldab, et ülestõusnute väes oli rüütleid, sest kellegi rüütliks löömise õigus on vaid neil, kes ise juba on rüütlid.

Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abi otsida, sest muidu "ei või nende valitsus kauemaks püsima jääda".

Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abi otsida, sest muidu "ei või nende valitsust kauemaks püsima jääda".

Selline diplomaatiline samm nõudis Vahtre meelest mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, rahvusvahelise suhete ja Rootsi-Soome siseolukorra tundmist jne.

Selline diplomaatiline sammu nõudis Vahtre meelest mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, rahvusvahelise suhete ja Rootsi-Soome siseolukorra tundmist jne.

Herbert Ligi tõlgenduses tähendab viide leivale, et feodaalide juures töötavad talupojad pidid kasutama oma leiba, mis tol ajal olevat ebaseaduslik vanade tavade murdmine.

Herbert Ligi tõlgenduses tähendab viidet leivale, et feodaalide juures töötavad talupojad pidid kasutama oma leiba, mis tol ajal olevat ebaseaduslik vanade tavade murdmine.

Renner: "Mõni päev pärast seda lõid ka läänemaalased kõik sakslased surnuks, keda nad eest leidsid, nii nagu Harjus oli sündinud, läksid ja piirasid Haapsalu ja tapsid Läänemaal 1800 inimest, noori ja vanu.

Renner: "Mõni päeva pärast seda lõid ka läänemaalased kõik sakslased surnuks, keda nad eest leidsid, nii nagu Harjus oli sündinud, läksid ja piirasid Haapsalu ja tapsid Läänemaal 1800 inimest, noori ja vanu.

Renneri kroonika sõnu otseselt võttes algas Läänemaa ülestõus paar päeva pärast Rootsis käinud harjulaste saadikute Tallinna alla naasmist, kuid tema jutustuses esinevaid ebajärjekindlusi arvestades võib seda mõista ka kui paari päeva pärast jüriööd.

Renneri kroonika sõnu otseselt võttes algas Läänemaa ülestõusu paar päeva pärast Rootsis käinud harjulaste saadikute Tallinna alla naasmist, kuid tema jutustuses esinevaid ebajärjekindlusi arvestades võib seda mõista ka kui paari päeva pärast jüriööd.

Läänemaa kiire ja hoogne kaasaminek Harjuga ning sarnasel viisil tegutsemine näitab Vahtre hinnangul, et maakondade vahel pidi Harju initsiatiivil juba varasem side olema ja ülestõusuks ettevalmistusigi tehtud.

Läänemaa kiire ja hoogne kaasaminek Harjuga ning sarnasel viisil tegutsemist näitab Vahtre hinnangul, et maakondade vahel pidi Harju initsiatiivil juba varasem side olema ja ülestõusuks ettevalmistusigi tehtud.

Mõnikord on arvatud, et ülestõus leidis aset ka Virumaal.

Mõnikord on arvatud, et ülestõusu leidis aset ka Virumaal.

Nooremal riimkroonikal põhinevad allikad ei maini Virumaad üldse, kuid Novgorodi kroonika järgi toimus mäss Tallinna maal (ehk Harjus) ja Narva valdkonnas (ehk ilmselt Virumaal).

Nooremal riimkroonikal põhinevad allikad ei maini Virumaad üldse, kuid Novgorodi kroonika järgi toimus mässu Tallinna maal (ehk Harjus) ja Narva valdkonnas (ehk ilmselt Virumaal).

Sündmuste kulg oli kiire.

Sündmuste kulgu oli kiire.

Ülestõusu alguse (23. aprill) ja Paide kohtumise (4. mai) vahele jäi 12 päeva, mille jooksul pidid teated mässust jõudma Paidesse, sealt foogti kiri ligikaudu 200 km kaugusel Pihkva piiril oleva ordumeistri juurde, siis omakorda ordumeistri saadik Tallinna alla ja lõpuks nii ordu kui ülestõusnute esindajad Paidesse.

Ülestõusu alguse (23. aprill) ja Paide kohtumise (4. mai) vahele jäi 12 päeva, mille jooksul pidid teated mässust jõudma Paidesse, sealt foogti kiri ligikaudu 200 km kaugusel Pihkva piiril oleva ordumeistri juurde, siis omakorda ordumeistri saadikut Tallinna alla ja lõpuks nii ordu kui ülestõusnute esindajad Paidesse.

Kuigi ülestõus Harjumaal polnud suunatud otseselt ordu vastu ja puudutas neid tõenäoliselt vaid Läänemaal, siis Vahtre arvates mõistsid mõlemad pooled, et Harju sakslastest vasallid kuulusid orduga ühte leeri – peamine võitlus toimus tema käsitluses eestlaste ja sakslaste vahel.

Kuigi ülestõusu Harjumaal polnud suunatud otseselt ordu vastu ja puudutas neid tõenäoliselt vaid Läänemaal, siis Vahtre arvates mõistsid mõlemad pooled, et Harju sakslastest vasallid kuulusid orduga ühte leeri – peamine võitlus toimus tema käsitluses eestlaste ja sakslaste vahel.

Nii olevatki ülestõusnud kõige enam kartnud just orduvägede rünnakut ja kõneluste pidamine Paides andis võimaluse sõda ära hoida, samas kui ettepaneku tagasi lükkamisest midagi head oodata poleks olnud.

Nii olevatki ülestõusnud kõige enam kartnud just orduvägede rünnakut ja kõneluste pidamist Paides andis võimaluse sõda ära hoida, samas kui ettepaneku tagasi lükkamisest midagi head oodata poleks olnud.

Esimene kokkupõrge mässajate ja ordu vahel toimus aga juba enne Paide läbirääkimisi.

Esimene kokkupõrget mässajate ja ordu vahel toimus aga juba enne Paide läbirääkimisi.

Sellest kuulnud Kursi komtuur Johan de Witte kogus sõjaväe, tungis eestlastele kallale, lõi 300 neist maha, ülejäänud aga põgenesid.

Sellest kuulnud Kursi komtuur Johan de Witte kogust sõjaväe, tungis eestlastele kallale, lõi 300 neist maha, ülejäänud aga põgenesid.

Taani esindaja oli Tallinna piiskop Olav, kes Vahtre meelest sai Paidesse minna vaid mässajate teadmisel ja läbi nende käes oleva ala, võimalik, et üheskoos eestlaste saatkonnaga.

Taani esindaja oli Tallinna piiskoppi Olav, kes Vahtre meelest sai Paidesse minna vaid mässajate teadmisel ja läbi nende käes oleva ala, võimalik, et üheskoos eestlaste saatkonnaga.

4. mail 1343 algasid Paides läbirääkimised, mida Renneri ümberjutustuses on konkreetselt ja detailselt edasi antud, mis osutab, et noorema riimkroonika autor Hoeneke võis seal ise kohal viibida.

4. mail 1343 algasid Paides läbirääkimised, mida Renneri ümberjutustuses on konkreetselt ja detailselt edasi antud, mis osutab, et noorema riimkroonika autorit Hoeneke võis seal ise kohal viibida.

Tema järgi küsis meister harjulastelt, miks need on niisugust kurja teinud, ja harjulased vastasid meistri heasoovlikkust taotledes, et nad on juba varem talle kaevanud puuduste, häda ja ülekohtu pärast, mida nad kannatanud rüütlite ja aadlike poolt.

Tema järgi küsis meistrit harjulastelt, miks need on niisugust kurja teinud, ja harjulased vastasid meistri heasoovlikkust taotledes, et nad on juba varem talle kaevanud puuduste, häda ja ülekohtu pärast, mida nad kannatanud rüütlite ja aadlike poolt.

Nad tahtvat pigem surra kui niiviisi otsa saada ja tõusid siis kättemaksuks üles, mida poleks juhtunud, kui meister neile vähegi õigust oleks andnud.

Nad tahtvat pigem surra kui niiviisi otsa saada ja tõusid siis kättemaksuks üles, mida poleks juhtunud, kui meistrit neile vähegi õigust oleks andnud.

Seejärel tunginudki meister koos omadega neile kallale.

Seejärel tunginudki meistrit koos omadega neile kallale.

Peagi pärast kokkupõrkeid toodi ordu laagrisse sõna, et poole penikoorma (3,5 km) kaugusel valmistub hulk eestlasi ründama Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenthet.

Peagi pärast kokkupõrkeid toodi ordu laagrisse sõna, et poole penikoorma (3,5 km) kaugusel valmistub hulka eestlasi ründama Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenthet.

Pärast võitlust olevat Tallinnast hulk rahvast surnuid vaatama läinud.

Pärast võitlust olevat Tallinnast hulka rahvast surnuid vaatama läinud.

Vahtre arvates on see märk eestlaste võitlusvaimust ja vihast ning sellest, et lahing tegelikult vaid põgenemine polnud.

Vahtre arvates on see märki eestlaste võitlusvaimust ja vihast ning sellest, et lahing tegelikult vaid põgenemine polnud.

Ka polevat olnud tegu täieliku lüüasaamisega, kuna kroonikast nähtub, et 10 000 Tallinna piirajast 7000 pääses, ja ülestõus Harjus hiljem jätkus.

Ka polevat olnud tegu täieliku lüüasaamisega, kuna kroonikast nähtub, et 10 000 Tallinna piirajast 7000 pääses, ja ülestõusu Harjus hiljem jätkus.

Mõneks ajaks oli mässajate vägi siiski segi paisatud ja ülestõusust välja lülitatud.

Mõneks ajaks oli mässajate väge siiski segi paisatud ja ülestõusust välja lülitatud.

Kõigepealt mõisteti kohust sakslase üle, kes "hirmul oma elu pärast" oli ülestõusnute poole üle läinud ning kelle meister hiljem jalgupidi üles puua laskis.

Kõigepealt mõisteti kohust sakslase üle, kes "hirmul oma elu pärast" oli ülestõusnute poole üle läinud ning kelle meistrit hiljem jalgupidi üles puua laskis.

Selles 16. maiga dateeritud ürikus on kirjas ka tingimus, mida kroonikas ei mainita: kohe kui esitatakse üksmeelne nõue maa tagastamiseks, peab ordu selle ühe kuu jooksul täitma.

Selles 16. maiga dateeritud ürikus on kirjas ka tingimus, mida kroonikas ei mainita: kohe kui esitatakse üksmeelne nõuet maa tagastamiseks, peab ordu selle ühe kuu jooksul täitma.

Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumist sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.

Ordumeistri otsust enne Rootsi vägede saabumist sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.

Russowi kroonika mainib samuti venelaste poole pöördumist, kuid erinevalt.

Russowi kroonikat mainib samuti venelaste poole pöördumist, kuid erinevalt.

Sakslaste pool olevat langenud isand Johan von Levenwolde Tartu piiskopkonnast, Kursi komtuur Johan de Witte, veel kaks orduvenda ja 14 sakslast.

Sakslaste pool olevat langenud isandat Johan von Levenwolde Tartu piiskopkonnast, Kursi komtuur Johan de Witte, veel kaks orduvenda ja 14 sakslast.

Vene leetopisside teatel algas vürst Ivani, vürst Ostafi ja possaadnik Volodtsa juhitud pihkvalaste ja irboskalaste sõjakäik Saksa maade vastu 26. mail.

Vene leetopisside teatel algas vürsti Ivani, vürsti Ostafi ja possaadnik Volodtsa juhitud pihkvalaste ja irboskalaste sõjakäik Saksa maade vastu 26. mail.

Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega.

Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahingut neile järgnenud sakslastega.

Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres.

Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahingut toimus Ostretšina järve ääres.

Nooremale riimkroonikale tuginevate Renneri ja Wartberge kroonikate teatel puhkes päev enne jaagupipäeva, 24. juulil, ülestõus Saaremaal.

Nooremale riimkroonikale tuginevate Renneri ja Wartberge kroonikate teatel puhkes päeva enne jaagupipäeva, 24. juulil, ülestõus Saaremaal.

Sulev Vahtre arvates toimus saarlaste ülestõus ikkagi juulis ja oli seotud uue vastuhakulainega mandril.

Sulev Vahtre arvates toimus saarlaste ülestõusu ikkagi juulis ja oli seotud uue vastuhakulainega mandril.

Wartberge kroonika teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega.

Wartberge kroonika teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikat on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega.

Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.

Ka pihkvalaste retke Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.

Sulev Vahtre Tarveli käsitlusega ei nõustu, tuues selle nõrga kohana välja, et Filippuse ja Jaakobuse päeva pole üheski allikas kunagi lihtsalt Jaakobuse ehk jaagupipäevaks nimetatud.

Sulev Vahtre Tarveli käsitlusega ei nõustu, tuues selle nõrga kohana välja, et Filippuse ja Jaakobuse päeva pole üheski allikat kunagi lihtsalt Jaakobuse ehk jaagupipäevaks nimetatud.

Eriti väheusutav on tema arvates sellise vea tegemine vaimulikust ordukrooniku poolt.

Eriti väheusutav on tema arvates sellise vea tegemist vaimulikust ordukrooniku poolt.

Mihkel Mäesalu on pidanud Sulev Vahtre argumentatsiooni veenvamaks, leides, et ilmselt oli Harju ülestõusnutel koostöös saarlastega augustisse kavandatud koordineeritud sõjaline operatsioon Saksa ordu vastu.

Mihkel Mäesalu on pidanud Sulev Vahtre argumentatsiooni veenvamaks, leides, et ilmselt oli Harju ülestõusnutel koostöös saarlastega augustisse kavandatud koordineeritud sõjaline operatsiooni Saksa ordu vastu.

Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võimu Põhja-Eesti üle.

Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõusu Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võimu Põhja-Eesti üle.

Olukorras, kus Harju maapiirkonnad ja kohaliku tähtsusega linnused ning kogu Saaremaa olid ülestõusnute kätes, palus Liivi ordu meister Dreileben abi Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaal.

Olukorras, kus Harju maapiirkonnad ja kohaliku tähtsusega linnused ning kogu Saaremaa olid ülestõusnute kätes, palus Liivi ordu meistrit Dreileben abi Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaal.

Marburgi Wigandi kroonika järgi oli see kõige paremini relvastatud vägi 700 hobusega.

Marburgi Wigandi kroonika järgi oli see kõige paremini relvastatud väge 700 hobusega.

Talve hakul, Wigandi teatel pärast mardipäeva, andis meister korralduse laastata Harjumaa, tappa seal nii vanad kui noored, "mis ka täide saadeti".

Talve hakul, Wigandi teatel pärast mardipäeva, andis meistrit korralduse laastata Harjumaa, tappa seal nii vanad kui noored, "mis ka täide saadeti".

Pärast maa rüüstamist asuski ordumeistri vägi harjulaste tugipunkte ründama.

Pärast maa rüüstamist asuski ordumeistri väge harjulaste tugipunkte ründama.

Edasi Saaremaale sai orduvägi liikuda alles veebruaris, kui meri oli jäätunud.

Edasi Saaremaale sai orduvägi liikuda alles veebruaris, kui merd oli jäätunud.

Linnuse vallutamine toimus Renneri kroonika kohaselt järgnevalt: "See linnus oli suur ja lai, kuhu palju talupoegi oli kogunenud.

Linnuse vallutamine toimus Renneri kroonika kohaselt järgnevalt: "See linnust oli suur ja lai, kuhu palju talupoegi oli kogunenud.

" Marburgi Wigandi kirjeldus on veel detailsem: "Saarlased aga tegid endi ümber sügavas soos suure kaitsetara, millel oli 3 kahepoolega väravat; sinna sisse ehitasid nad enda kaitsmiseks tugeva kindluse kokkuseatud puudest, mida ei saanud ära võtta ei tule ega nooltega.

" Marburgi Wigandi kirjeldust on veel detailsem: "Saarlased aga tegid endi ümber sügavas soos suure kaitsetara, millel oli 3 kahepoolega väravat; sinna sisse ehitasid nad enda kaitsmiseks tugeva kindluse kokkuseatud puudest, mida ei saanud ära võtta ei tule ega nooltega.

Pidanud nõu, saatis aga meister käsknikke jne vallutama kaht väravat, hommikust kuni ööni.

Pidanud nõu, saatis aga meistrit käsknikke jne vallutama kaht väravat, hommikust kuni ööni.

Wartberge sõnul pidi meister oma väed sooja ilma tõttu saarelt ära viima, saarlased aga jäid truudusetuks ja usust taganejaiks.

Wartberge sõnul pidi meistrit oma väed sooja ilma tõttu saarelt ära viima, saarlased aga jäid truudusetuks ja usust taganejaiks.

Lõplikult suruti ülestõus maha järgmisel talvel, 1345. aasta alguses.

Lõplikult suruti ülestõusu maha järgmisel talvel, 1345. aasta alguses.

Viljaandami tasumise ajal, toomapäeva õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega lossi viia.

Viljaandami tasumise ajal, toomapäeva õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulka mehi koos mõõkadega lossi viia.

Samalaadne legend on olnud Holsteinis ja nii ongi seda peetud ka Saksamaalt pärinevaks rändmuistendiks.

Samalaadne legendi on olnud Holsteinis ja nii ongi seda peetud ka Saksamaalt pärinevaks rändmuistendiks.

Vahtre andmetel on sealse loo taga siiski reaalsed sündmused, kus nõnda tapeti 1144. aastal krahv Rudolf.

Vahtre andmetel on sealse loo taga siiski reaalsed sündmused, kus nõnda tapeti 1144. aastal krahvi Rudolf.

1568. aastal on Rootsi kuningas teinud ettekirjutuse vallutada sel moel taanlaste linnuseid.

1568. aastal on Rootsi kuningat teinud ettekirjutuse vallutada sel moel taanlaste linnuseid.

1344. aastal kohapeal käinud Taani kuninga volinik Stigot Andersen veendus, et hertsogkonna võõrandamine on möödapääsmatu.

1344. aastal kohapeal käinud Taani kuninga volinikku Stigot Andersen veendus, et hertsogkonna võõrandamine on möödapääsmatu.

1346. aastal müüs kuningas Eestimaa 19 000 marga eest ordule, millest 6000 läks Brandenburgi markkrahv Ludwigile kaasavaraks.

1346. aastal müüs kuningat Eestimaa 19 000 marga eest ordule, millest 6000 läks Brandenburgi markkrahv Ludwigile kaasavaraks.

Situatsiooni arvestades oli see suur summa, milles kokkuleppimisele aitas Ivar Leimuse arvates kaasa Saksa-Rooma keiser Ludwig IV sekkumine.

Situatsiooni arvestades oli see suur summa, milles kokkuleppimisele aitas Ivar Leimuse arvates kaasa Saksa-Rooma keisrit Ludwig IV sekkumine.

Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõppu Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti.

Samas ei tähendanud see tehingut Taani võimutaotluste täielikku lõppu Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti.

Ülestõusu ajal osutus ordust sõltuvaks ka Saare-Lääne piiskop Hermann von Osenbrügge.

Ülestõusu ajal osutus ordust sõltuvaks ka Saare-Lääne piiskoppi Hermann von Osenbrügge.

On arvatud, et lüüasaanud ülestõus viis etniliste vahekordade teravnemiseni, mis omakorda mõjutas sotsiaalseid suhteid.

On arvatud, et lüüasaanud ülestõusu viis etniliste vahekordade teravnemiseni, mis omakorda mõjutas sotsiaalseid suhteid.

Lukas toob veel välja, et seni vabamas seisundis olnud Harju-Viru ja Saare-Lääne kaotasid senise suhtelise eristaatuse ning sealne maarahvas hakkas sarnaselt muule Eesti alale lähenema pärisorjuslikule seisundile.

Lukas toob veel välja, et seni vabamas seisundis olnud Harju-Viru ja Saare-Lääne kaotasid senise suhtelise eristaatuse ning sealne maarahvast hakkas sarnaselt muule Eesti alale lähenema pärisorjuslikule seisundile.