liu-nlp/estonian-blimp-part-sg-to-nom-sg-experimental

Uurali algkeele laialilevimist on seostatud tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (umbes 3900–3500 aastat eKr).

Uurali algkeele laialilevimist on seostatud tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (umbes 3900–3500 aasta eKr).

Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemist lääne-, kesk- ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino võrgustiku kaudu (u 1900–1600 eKr).

Osa uurijatest on viimasel ajal asunud toetama alguurali hilisemat dateerimist: selle lagunemine lääne-, kesk- ja idauurali keelteks umbes 2000/1900 aastat eKr ja levimist Seima-Turbino võrgustiku kaudu (u 1900–1600 eKr).

On arvamusi, et alguurali keel oli suguluses jukagiiri, altai ja/või indoeuroopa keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad keelkonnad, kuid sellised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud.

On arvamusi, et alguurali keel oli suguluses jukagiiri, altai ja/või indoeuroopa keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad keelkonnad, kuid sellised seisukohad pole laiemat tunnustus leidnud.

Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsa- ja stepivööndi piiril või ka nende lähedust Euraasia kultuure metalliga varustanud maardlatele Uuralite lõunaosas.

Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsa- ja stepivööndi piiril või ka nende lähedus Euraasia kultuure metalliga varustanud maardlatele Uuralite lõunaosas.

Uurali algkeel lagunes traditsioonilise hinnangu kohaselt umbes 4000 aastat eKr.

Uurali algkeel lagunes traditsioonilise hinnangu kohaselt umbes 4000 aasta eKr.

Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aastat eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aastat eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keele dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr.

Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aasta eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aasta eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keele dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr.

Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.

Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuur järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.

Uraani vaadeldi mitmel korral enne avastamist, kuid planeeti peeti ekslikult täheks.

Uraani vaadeldi mitmel korral enne avastamist, kuid planeet peeti ekslikult täheks.

Vanim registreeritud Uraani märkamine leidis aset 1690. aastal, kui John Flamsteed vaatles Uraani vähemalt kuuel korral, katalogiseerides selle kui 34 Sõnn.

Vanim registreeritud Uraani märkamine leidis ase 1690. aastal, kui John Flamsteed vaatles Uraani vähemalt kuuel korral, katalogiseerides selle kui 34 Sõnn.

Prantsuse astronoom Pierre Lemonnier vaatles planeeti ajavahemikul 1750–1769 vähemalt 12 korral.

Prantsuse astronoom Pierre Lemonnier vaatles planeet ajavahemikul 1750–1769 vähemalt 12 korral.

William Herschel vaatles planeeti 13. märtsil 1781 oma maja aias Bathi linnas Somerseti krahvkonnas, kasutades enda valmistatud teleskoopi.

William Herschel vaatles planeet 13. märtsil 1781 oma maja aias Bathi linnas Somerseti krahvkonnas, kasutades enda valmistatud teleskoopi.

Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga ja tema keskmine kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit (ca 20 aü).

Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga ja tema keskmine kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeeter (ca 20 aü).

Uraani sisemuse pöörlemisperiood (sideeriline pöörlemisperiood) kestab 17 tundi ja 14 minutit.

Uraani sisemuse pöörlemisperiood (sideeriline pöörlemisperiood) kestab 17 tund ja 14 minutit.

Uraani telje kalle ekliptika normaali suhtes on 97,77 kraadi ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga.

Uraani telje kalle ekliptika normaali suhtes on 97,77 kraad ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga.

Teisel pool Uraani orbiiti on pooluste orientatsioon Päikese suhtes vastupidine.

Teisel pool Uraani orbiit on pooluste orientatsioon Päikese suhtes vastupidine.

Uraani telje asendi tõttu saavad planeedi polaaralad rohkem energiat Päikeselt kui ekvaatori lähedased piirkonnad.

Uraani telje asendi tõttu saavad planeedi polaaralad rohkem energia Päikeselt kui ekvaatori lähedased piirkonnad.

William Herschel kirjeldas võimalikku Uraani rõngast 1789. aastal, kuid praegusel ajal kaheldakse selle võimalikkuses, sest rõngad on küllaltki ähmased ja neid ei suudetud märgata järgneva paari sajandi jooksul.

William Herschel kirjeldas võimalikku Uraani rõngas 1789. aastal, kuid praegusel ajal kaheldakse selle võimalikkuses, sest rõngad on küllaltki ähmased ja neid ei suudetud märgata järgneva paari sajandi jooksul.

Need uued rõngad asuvad planeedist nii kaugel, et nende eristamiseks kasutatakse mõistet "välimine rõngaste süsteem".

Need uued rõngad asuvad planeedist nii kaugel, et nende eristamiseks kasutatakse mõiste "välimine rõngaste süsteem".

Hubble'i kosmoseteleskoobi abil avastati veel kaks väikest planeedi kaaslast, millest üks (Mab) jagab oma orbiiti kõige kaugema rõngaga.

Hubble'i kosmoseteleskoobi abil avastati veel kaks väikest planeedi kaaslast, millest üks (Mab) jagab oma orbiit kõige kaugema rõngaga.

Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal polnud Uraani magnetosfääri uuritud ja selle olemust ei tuntud.

Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal polnud Uraani magnetosfääri uuritud ja selle olemus ei tuntud.

Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani.

Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787, kuus aasta pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani.

Samuti ei planeerita lähiajal uue missiooni alustamist.

Samuti ei planeerita lähiajal uue missioon alustamist.

1977. aastal startinud Voyager 2 jõudis 24. jaanuaril 1986 Uraani pilvepiirist 81 500 km kaugusele, enne kui jätkas teekonda Neptuuni poole.

1977. aastal startinud Voyager 2 jõudis 24. jaanuaril 1986 Uraani pilvepiirist 81 500 km kaugusele, enne kui jätkas teekond Neptuuni poole.

Viiruste põhjustatud epideemiad algasid, kui muutus inimeste käitumine neoliitilise revolutsiooni ajal umbes 12 000 aastat tagasi ja asuti elama tihedamini asustatud põllumajanduslikes kogukondades.

Viiruste põhjustatud epideemiad algasid, kui muutus inimeste käitumine neoliitilise revolutsiooni ajal umbes 12 000 aasta tagasi ja asuti elama tihedamini asustatud põllumajanduslikes kogukondades.

Inimeste sõltuvuse kasvades põllumajandusest ja loomakasvatusest tõid vastavalt kartulit ja veiseid hävitanud viiruste perekonnad Potyvirus ja morbilliviirus kaasa traagilisi tagajärgi.

Inimeste sõltuvuse kasvades põllumajandusest ja loomakasvatusest tõid vastavalt kartul ja veiseid hävitanud viiruste perekonnad Potyvirus ja morbilliviirus kaasa traagilisi tagajärgi.

Rõugeviirused ja leetriviirus on ühed vanimad inimest mõjutanud viirused.

Rõugeviirused ja leetriviirus on ühed vanimad inimene mõjutanud viirused.

Viroloogiale andis hoogu ja viiruste olemust aitas tundma õppida elektronmikroskoobi kasutuselevõtt.

Viroloogiale andis hoog ja viiruste olemust aitas tundma õppida elektronmikroskoobi kasutuselevõtt.

Lastehalvatuseepideemiad saadi kontrolli alla alles pärast vaktsineerimise alustamist 1950. aastatel.

Lastehalvatuseepideemiad saadi kontrolli alla alles pärast vaktsineerimise alustamine 1950. aastatel.

Need aitavad liikidevahelise horisontaalse geeniülekande kaudu kaasa evolutsioonile, mängivad olulist rolli ökosüsteemides ja on eluks üliolulised.

Need aitavad liikidevahelise horisontaalse geeniülekande kaudu kaasa evolutsioonile, mängivad olulist roll ökosüsteemides ja on eluks üliolulised.

Inimestest said põllupidajad neoliitikumis, mis algas Lähis-Idas umbes 9500 aastat eKr.

Inimestest said põllupidajad neoliitikumis, mis algas Lähis-Idas umbes 9500 aasta eKr.

Umbes 10 000 aastat tagasi hakkasid Vahemere ääres elavad inimesed metsikuid loomi kodustama.

Umbes 10 000 aasta tagasi hakkasid Vahemere ääres elavad inimesed metsikuid loomi kodustama.

Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580–1350 eKr) ajastust.

Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preester 18. dünastia (1580–1350 eKr) ajastust.

Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suurt populatsiooni ja neoliitikumi ajal seda ilmselt ei toimunud.

Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suurt populatsioon ja neoliitikumi ajal seda ilmselt ei toimunud.

Peagi pärast Henry VII võitu Bosworthi lahingus 22. augustil 1485 haigestus tema sõjavägi järsku salapärasesse ja väga nakkavasse haigusse, mida nende kaasaegsed kirjeldasid uue haigusena.

Peagi pärast Henry VII võit Bosworthi lahingus 22. augustil 1485 haigestus tema sõjavägi järsku salapärasesse ja väga nakkavasse haigusse, mida nende kaasaegsed kirjeldasid uue haigusena.

Ameerikas ja Austraalias ei esinenud enne Euroopa kolonialistide saabumist 15.–18. sajandil leetreid, grippi ega rõugeid.

Ameerikas ja Austraalias ei esinenud enne Euroopa kolonialistide saabumist 15.–18. sajandil leetreid, gripp ega rõugeid.

1719–1746 toimus Londonis viis epideemiat ja ka teistes suurtes Euroopa linnades esines ulatuslikke haiguspuhanguid.

1719–1746 toimus Londonis viis epideemia ja ka teistes suurtes Euroopa linnades esines ulatuslikke haiguspuhanguid.

Haigust kannavad inimestele edasi pistesääsklased ja esimest korda esines seda 3000 aastat tagasi.

Haigust kannavad inimestele edasi pistesääsklased ja esimest korda esines seda 3000 aasta tagasi.

Mary järgnes oma abikaasale ja avastas kaks nädalat pärast saabumist kohaliku rõugete vastu kaitsmise tava, milleks oli variolatsioon ehk rõugehaigete mäda naha alla süstimine.

Mary järgnes oma abikaasale ja avastas kaks nädal pärast saabumist kohaliku rõugete vastu kaitsmise tava, milleks oli variolatsioon ehk rõugehaigete mäda naha alla süstimine.

21. sajandil mõjutab see peamiselt metsikuid loomi, nagu rebaseid ja nahkhiiri, kuid tegemist on ühe vanima teadaoleva viirushaigusega, mida teatakse juba vähemalt 4000 aastat.

21. sajandil mõjutab see peamiselt metsikuid loomi, nagu rebaseid ja nahkhiiri, kuid tegemine on ühe vanima teadaoleva viirushaigusega, mida teatakse juba vähemalt 4000 aastat.

Võimalikku ohtu teades hakkas Pasteur otsima haigestunud koertelt nn haiguse mikroobi.

Võimalikku oht teades hakkas Pasteur otsima haigestunud koertelt nn haiguse mikroobi.

Josephi ema palus, et Pasteur ta poega aitaks.

Josephi ema palus, et Pasteur ta poeg aitaks.

Enne leetrivastase vaktsineerimise alustamist Ameerika Ühendriikides oli iga aasta üle 500 000 haigusjuhu, millest umbes 400 lõppes surmaga.

Enne leetrivastase vaktsineerimise alustamine Ameerika Ühendriikides oli iga aasta üle 500 000 haigusjuhu, millest umbes 400 lõppes surmaga.

Artiklile viidati laialdaselt ja see tekitas muret vaktsiini ohutuse pärast.

Artiklile viidati laialdaselt ja see tekitas mure vaktsiini ohutuse pärast.

HIVi-pandeemia on tekitanud muret ja põhjustanud sotsiaalseid muutusi üle maailma.

HIVi-pandeemia on tekitanud mure ja põhjustanud sotsiaalseid muutusi üle maailma.

Kui gripiviirus muutub antigeense nihke käigus, puudub suurel hulgas inimestel uut tüüpi viiruse vastu immuunsus.

Kui gripiviirus muutub antigeense nihke käigus, puudub suurel hulgas inimestel uut tüüp viiruse vastu immuunsus.

Arboviirused kanduvad inimestele ja teistele selgroogsetele edasi verd imevate putukatega.

Arboviirused kanduvad inimestele ja teistele selgroogsetele edasi veri imevate putukatega.

Koroonaviirused põhjustavad inimesel tavaliselt kerget nakkust, Nende seas on olnud SARS-CoV, mis põhjustab ägedat respiratoorset sündroomi (SARS), MERS-CoV, mis põhjustab Lähis-Ida ägedat respiratoorset sündroomi (MERS), ja SARS-CoV-2, mille põhjustatud haigus on tuntud koroonana (rahvusvahelise tähisega COVID-19).

Koroonaviirused põhjustavad inimesel tavaliselt kerget nakkust, Nende seas on olnud SARS-CoV, mis põhjustab ägedat respiratoorset sündroom (SARS), MERS-CoV, mis põhjustab Lähis-Ida ägedat respiratoorset sündroom (MERS), ja SARS-CoV-2, mille põhjustatud haigus on tuntud koroonana (rahvusvahelise tähisega COVID-19).

Esimesena tekitas ärevust SARS-i põhjustav koroonaviiruse uus tüüp.

Esimesena tekitas ärevus SARS-i põhjustav koroonaviiruse uus tüüp.

2005. aasta aprillis sai Marburgi viirus pärast puhangut Angolas suure avaliku tähelepanu osaliseks.

2005. aasta aprillis sai Marburgi viirus pärast puhang Angolas suure avaliku tähelepanu osaliseks.