liu-nlp/estonian-blimp-part-sg-to-nom-sg-experimental

Kui üks neist astunud surnute vahele, siis karanud üks alasti poolsurnud eestlane üles ja tahtnud kodanikku tappa.

Kui üks neist astunud surnute vahele, siis karanud üks alasti poolsurnud eestlane üles ja tahtnud kodanik tappa.

Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumist sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.

Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumine sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.

Rootslased olevad algul olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningat süüdistati ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta.

Rootslased olevad algul olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningas süüdistati ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta.

Sõjakäik toimuski, ehkki Vahtre hinnangul ei pruukinud see tingimata aset leida eestlaste kutse pärast, vaid võis olla mõeldud omapoolse vasturünnakuna.

Sõjakäik toimuski, ehkki Vahtre hinnangul ei pruukinud see tingimata ase leida eestlaste kutse pärast, vaid võis olla mõeldud omapoolse vasturünnakuna.

Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega.

Otepää ümbruses rüüstatud viis päev ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega.

Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres.

Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päev ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres.

Wartberge kroonika teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega.

Wartberge kroonika teade Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega.

Saaremaa mässu mõjutatusele mandril toimunust osutab Vahtre meelest ka Novgorodi kroonika, mille järgi mandril ordu- ja piiskopivägede käest pääsenud ülestõusnud olevat põgenenud Saaremaale.

Saaremaa mäss mõjutatusele mandril toimunust osutab Vahtre meelest ka Novgorodi kroonika, mille järgi mandril ordu- ja piiskopivägede käest pääsenud ülestõusnud olevat põgenenud Saaremaale.

Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.

Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mäss soodustav tegur.

Enn Tarvel on Vahtre ideed uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud "vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada.

Enn Tarvel on Vahtre idee uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud "vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada.

Vahtre on Wigandi kroonikat analüüsides jõudnud seisukohale, et harjulaste ja saarlaste nimesid seal ära vahetatud pole, pealegi oleks vastasel juhul tegemist justkui hoopis saarlaste ülestõusuplaaniga, mida harjulased rikkusid.

Vahtre on Wigandi kroonika analüüsides jõudnud seisukohale, et harjulaste ja saarlaste nimesid seal ära vahetatud pole, pealegi oleks vastasel juhul tegemist justkui hoopis saarlaste ülestõusuplaaniga, mida harjulased rikkusid.

Kuigi Vahtre möönab ordu sekkumispüüdeid ja intriige, ei pea ta võimalikuks ka mässu otsest provotseerimist nende poolt.

Kuigi Vahtre möönab ordu sekkumispüüdeid ja intriige, ei pea ta võimalikuks ka mäss otsest provotseerimist nende poolt.

Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võimu Põhja-Eesti üle.

Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võim Põhja-Eesti üle.

Kohe olevat laiali levinud kuuldus, et kõrgmeister on 10 000 meest Liivimaale saatnud.

Kohe olevat laiali levinud kuuldus, et kõrgmeister on 10 000 mees Liivimaale saatnud.

Noorema riimkroonika kohaselt olid harjulased ehitanud kaks linnust, "kus nad oma naisi, lapsi ja varandust tahtsid kaitsta".

Noorema riimkroonika kohaselt olid harjulased ehitanud kaks linnust, "kus nad oma naisi, lapsi ja varandus tahtsid kaitsta".

Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retke korraldanud loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale, kui tapmine algas".

Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retk korraldanud loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale, kui tapmine algas".

Toimunud laastamise ulatusest annab Vahtre arvates aimu ka kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks.

Toimunud laastamise ulatusest annab Vahtre arvates aim ka kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks.

Sinna ette tuli ta enne päikese tõusu ja tungis vaenlastele kallale.

Sinna ette tuli ta enne päikese tõus ja tungis vaenlastele kallale.

Seal sai surma 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast.

Seal sai surm 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast.

Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne vastlapäeva Seoses Vessega, kelle nime ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu.

Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne vastlapäeva Seoses Vessega, kelle nimi ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu.

Vahepeal olid leedulased rünnanud Preisi ordut ja nii organiseeris Saksa ordu leedulaste ja eestlastega võitlemiseks abi Ungarist, Böömist, Vallooniast ja Burgundiast.

Vahepeal olid leedulased rünnanud Preisi ordu ja nii organiseeris Saksa ordu leedulaste ja eestlastega võitlemiseks abi Ungarist, Böömist, Vallooniast ja Burgundiast.

Russowi kroonika versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppu pärast jüriöö ülestõusu ja leedulastega peetud võitlusi.

Russowi kroonika versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppu pärast jüriöö ülestõus ja leedulastega peetud võitlusi.

Viljaandami tasumise ajal, toomapäeva õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega lossi viia.

Viljaandami tasumise ajal, toomapäeva õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega loss viia.

Üks oma vandenõus osaleva poja pärast muretsev vanaeit andis kavatsusest teada Viljandi sakslastele, kes vastutasuks lubasid ta poega säästa.

Üks oma vandenõus osaleva poja pärast muretsev vanaeit andis kavatsusest teada Viljandi sakslastele, kes vastutasuks lubasid ta poeg säästa.

Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõppu Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti.

Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõpp Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti.

1343. aasta detsembris sundis ordu nii Hermanni kui Tartu piiskoppi loobuma obödientsinõudmisest Saksa ordu suhtes, põhjendades seda Eesti vastristitute usustaganemisele vastu seismiseks vajaliku üksmeele loomisega.

1343. aasta detsembris sundis ordu nii Hermanni kui Tartu piiskop loobuma obödientsinõudmisest Saksa ordu suhtes, põhjendades seda Eesti vastristitute usustaganemisele vastu seismiseks vajaliku üksmeele loomisega.

Jüriöö ülestõusuga on seotud mittesakslaste (sealhulgas eestlaste) staatuse halvenemist alates 14. sajandi keskpaigast.

Jüriöö ülestõusuga on seotud mittesakslaste (sealhulgas eestlaste) staatuse halvenemine alates 14. sajandi keskpaigast.

Samas on mittesakslaste diskrimineerimise kasvu jüriöö järel peetud ka pigem kokkusattumuseks ja võrreldud seda kogu Euroopas toimunud samasuguste protsessidega, mida mõjutasid epideemiatega kaasnenud demograafilised ja majanduslikud vapustused.

Samas on mittesakslaste diskrimineerimise kasv jüriöö järel peetud ka pigem kokkusattumuseks ja võrreldud seda kogu Euroopas toimunud samasuguste protsessidega, mida mõjutasid epideemiatega kaasnenud demograafilised ja majanduslikud vapustused.

Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumist vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka kodanikuks saamist.

Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumine vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka kodanikuks saamist.

Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumist piirama.

Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumine piirama.

Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise tähtsuse ennekõike tänu Eduard Bornhöhe jutustusele "Tasuja", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks.

Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise tähtsuse ennekõike tänu Eduard Bornhöhe jutustusele "Tasuja", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teema käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks.

Teised pidasid mässu kui “suure peksasaamise päeva” ja kristliku jüripäeva ausse tõstmist ("orjapidu") kohatuks.

Teised pidasid mäss kui “suure peksasaamise päeva” ja kristliku jüripäeva ausse tõstmist ("orjapidu") kohatuks.

Ülestõusu tähistamise pooldajad säilitasid ülekaalu, kuid selle riiklikuks tähtpäevaks kinnitamist ei saavutatud.

Ülestõusu tähistamise pooldajad säilitasid ülekaalu, kuid selle riiklikuks tähtpäevaks kinnitamine ei saavutatud.

Seda mõtet väljendati näiteks 1943. aastal jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva suhteliselt ulatuslikus tähistamises kontsertide, koosolekute, näituste ja kirjutistega.

Seda mõte väljendati näiteks 1943. aastal jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva suhteliselt ulatuslikus tähistamises kontsertide, koosolekute, näituste ja kirjutistega.

Kümme aastat hiljem ilmus Bornhöhelt samuti osaliselt jüriöö sündmustesse puutuv "Villu võitlused", kus üheks tegelaseks oli jällegi Tasuja.

Kümme aasta hiljem ilmus Bornhöhelt samuti osaliselt jüriöö sündmustesse puutuv "Villu võitlused", kus üheks tegelaseks oli jällegi Tasuja.

Paar kuud hiljem üllitati Andres Saali ajalooline jutustus „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal.

Paar kuu hiljem üllitati Andres Saali ajalooline jutustus „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal.

Autori sõnul oli tema eesmärk „austat lugejat ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on".

Autori sõnul oli tema eesmärk „austat lugeja ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on".

1939. aastal ilmus Enn Kippeli ajalooline romaan "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju Juhan Luiga seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päeva varem.

1939. aastal ilmus Enn Kippeli ajalooline romaan "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju Juhan Luiga seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päev varem.

Teoses kajastuvad autori idasümpaatiad: selle kangelased Mehisepoeg Tõive ja Ulvi lähevad pärast ülestõusu läbikukkumist Pihkvamaale ja elavad seal õnnelikult edasi.

Teoses kajastuvad autori idasümpaatiad: selle kangelased Mehisepoeg Tõive ja Ulvi lähevad pärast ülestõusu läbikukkumine Pihkvamaale ja elavad seal õnnelikult edasi.

1977. aastal mängiti kümmekond korda trükis avaldamata Jaan Kaplinski näidendit "Neljakuningapäev", mis aga seejärel ära keelati.

1977. aastal mängiti kümmekond korda trükis avaldamata Jaan Kaplinski näidend "Neljakuningapäev", mis aga seejärel ära keelati.

Eesti pagulaskirjanduses jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid Karl Ristikivi teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässu osas avada "oma teooria", ja peatükk Arvo Mägi 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".

Eesti pagulaskirjanduses jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid Karl Ristikivi teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mäss osas avada "oma teooria", ja peatükk Arvo Mägi 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".

Ta leidis, et eestlaste vaatenurgast oli ülestõusu sisuks rahvuslik vabadusvõitlus, mille rikkus ära Saksa ordu, kes provotseeris ülestõusu puhkemise kaheksa päeva varem, kui see oli eesti vabadusliikumise juhtidel kavatsetud.

Ta leidis, et eestlaste vaatenurgast oli ülestõusu sisuks rahvuslik vabadusvõitlus, mille rikkus ära Saksa ordu, kes provotseeris ülestõusu puhkemise kaheksa päev varem, kui see oli eesti vabadusliikumise juhtidel kavatsetud.

Luiga raamatul oli rohkelt lugejaid ja poolehoidjaid, kuid nii kaasaegsete kui hilisemate ajaloolaste (Arno Rafael Cederberg, Harri Moora, Juhan Libe, Hendrik Sepp, Sulev Vahtre) hinnangul jäi see teaduslikkusest kaugele ja seal pole "peale mõne juhuslikult siia-sinna rippuma jäänud huvitava mõttekese üldiselt mingit tähendust Harju-Viru mässu teadusliku tundmaõpi kohta".

Luiga raamatul oli rohkelt lugejaid ja poolehoidjaid, kuid nii kaasaegsete kui hilisemate ajaloolaste (Arno Rafael Cederberg, Harri Moora, Juhan Libe, Hendrik Sepp, Sulev Vahtre) hinnangul jäi see teaduslikkusest kaugele ja seal pole "peale mõne juhuslikult siia-sinna rippuma jäänud huvitava mõttekese üldiselt mingit tähendus Harju-Viru mässu teadusliku tundmaõpi kohta".

Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekond kuuluv okaspuu.

Seemned valmivad järgmise aasta augustis-septembris, 14–15 kuud pärast tolmlemist.

Seemned valmivad järgmise aasta augustis-septembris, 14–15 kuu pärast tolmlemist.

Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja kristluse vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, liivlaste ja ugalastega nende maakonda sõjakäigu tegid.

Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja kristluse vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, liivlaste ja ugalastega nende maakond sõjakäigu tegid.

(pärast Madisepäeva lahingu ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamist nende Taani-vastases võitluses).

(pärast Madisepäeva lahingu ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamine nende Taani-vastases võitluses).

Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soovi tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest.

Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soov tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest.

1220. aasta märtsi paiku tungisidki saarlased Järvamaale ja asusid maakonda rüüstama.

1220. aasta märtsi paiku tungisidki saarlased Järvamaale ja asusid maakond rüüstama.

Külas langenute arvuks nimetab Henriku kroonika 500 meest ja samapalju olevat neid olnud ka küla ümbruses.

Külas langenute arvuks nimetab Henriku kroonika 500 mees ja samapalju olevat neid olnud ka küla ümbruses.

Võitjate poolel sai kroonika järgi surma vaid kaks sakslast ja kaks latgalit.

Võitjate poolel sai kroonika järgi surm vaid kaks sakslast ja kaks latgalit.

Pärast lahingut liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päev varem olid jõudnud.

Pärast lahing liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päev varem olid jõudnud.

Saarlaste sõjalisele võimekusele kaotus märgatavat jälge ei jätnud.

Saarlaste sõjalisele võimekusele kaotus märgatavat jälg ei jätnud.

Samal suvel vallutasid nad Lihula lahingus Rootsi tugipunkti Läänemaal ning järgnevatel aastatel võideti Saaremaa lahingus Saaremaale tunginud Taani vägesid ja tehti mitu katset taanlaste käes olnud Toompea linnuse vallutamiseks.

Samal suvel vallutasid nad Lihula lahingus Rootsi tugipunkti Läänemaal ning järgnevatel aastatel võideti Saaremaa lahingus Saaremaale tunginud Taani vägesid ja tehti mitu katse taanlaste käes olnud Toompea linnuse vallutamiseks.

Pärast Vihula ja Haljala valla ühinemist 2017. aastal nihkus vallakeskus Karepale lähemale, Karepa paikneb Haljala valla kirdeosas.

Pärast Vihula ja Haljala valla ühinemine 2017. aastal nihkus vallakeskus Karepale lähemale, Karepa paikneb Haljala valla kirdeosas.

Pärast valdade moodustamist 19. sajandil kuulus Karepa küla Virumaa Haljala kihelkonna Selja valda (1866–1893).

Pärast valdade moodustamine 19. sajandil kuulus Karepa küla Virumaa Haljala kihelkonna Selja valda (1866–1893).

Ka muul ajal toimub laagris erinevaid huvitegevusüritusi, laulu-, kunsti- ja spordilaagreid.

Ka muul ajal toimub laagris erinevaid huvitegevusüritusi, laulu-, kunst ja spordilaagreid.

Kalame talus sündis 1910 Richard Sagrits, kes kujutas kodukoha ümbruse maastikku paljudel maastiku- ja meremaalidel.

Kalame talus sündis 1910 Richard Sagrits, kes kujutas kodukoha ümbruse maastik paljudel maastiku- ja meremaalidel.

Pärast Sagritsa abikaasa surma pärandati Kalame talu Rakvere Muuseumile (nüüd Virumaa Muuseumid) ja seal tegutseb nüüd Kalame talumuuseum.

Pärast Sagritsa abikaasa surm pärandati Kalame talu Rakvere Muuseumile (nüüd Virumaa Muuseumid) ja seal tegutseb nüüd Kalame talumuuseum.

Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekond kuuluv okaspuu.

Keerdmänni osadel puudel hakkavad pärast 60 aastat möödumist järk-järgult valmima vaiguga suletud käbid, mis jäävad kinniseks mitmeks aastaks.

Keerdmänni osadel puudel hakkavad pärast 60 aasta möödumist järk-järgult valmima vaiguga suletud käbid, mis jäävad kinniseks mitmeks aastaks.

Kaljumäestikus on saavutatud maksimaalne puistu tagavara 280 tm/ha (1980 puud ühel hektaril).

Kaljumäestikus on saavutatud maksimaalne puistu tagavara 280 tm/ha (1980 puu ühel hektaril).

Täiskasvanud üraskid ründavad keerdmännikuid juulis või augustis, kandes endaga kaasas puidusinetust põhjustavat seent Ophiostoma clavigerum.

Täiskasvanud üraskid ründavad keerdmännikuid juulis või augustis, kandes endaga kaasas puidusinetust põhjustavat seen Ophiostoma clavigerum.

Parasiittaimed vähendavad puude vastupanuvõimet haigustele, tüve läbimõõtu, kasvukõrgust, puidu kvaliteeti ning suurendavad nende suremust.

Parasiittaimed vähendavad puude vastupanuvõimet haigustele, tüve läbimõõtu, kasvukõrgust, puidu kvaliteet ning suurendavad nende suremust.

Metsaraie ja -põlengud vähendavad oluliselt parasiittaimede levikut metsades.

Metsaraie ja -põlengud vähendavad oluliselt parasiittaimede levik metsades.

Keerdmänd on kasvulavaks paljudele seenhaigustele, mis vähendavad puude kasvu ja puidu kvaliteeti ning põhjustavad tihti ka nende surma.

Keerdmänd on kasvulavaks paljudele seenhaigustele, mis vähendavad puude kasvu ja puidu kvaliteet ning põhjustavad tihti ka nende surma.

Tüvevähki põhjustavatest roosteseentest on kõige ohtlikum Cronartium comandrae, mis põhjustab tihti puude hukkumist ja kiratsemist.

Tüvevähki põhjustavatest roosteseentest on kõige ohtlikum Cronartium comandrae, mis põhjustab tihti puude hukkumine ja kiratsemist.

Ülejäänud seened võivad keerdmänni kasvu oluliselt piirata.

Ülejäänud seened võivad keerdmänni kasv oluliselt piirata.

Meie keerdmänni metsakultuuride rajamiseks on soovitav korjata seemet meil kasvavatelt parematelt puudelt, sest nad on Eesti kliimas hästi kohastunud.

Meie keerdmänni metsakultuuride rajamiseks on soovitav korjata seeme meil kasvavatelt parematelt puudelt, sest nad on Eesti kliimas hästi kohastunud.

Seal alates 1958. aastast läbi viidud Eesti esimesed allveearheoloogilised uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse perioodi nooremal kiviajal, eelrooma rauaajal ja 1. aastatuhande teisel poolel.

Seal alates 1958. aastast läbi viidud Eesti esimesed allveearheoloogilised uuringud on tuvastanud kolm inimtegevuse periood nooremal kiviajal, eelrooma rauaajal ja 1. aastatuhande teisel poolel.

Puiduproovide radiosüsiniku mõõtmine dateeris need vahemikku umbes (3500) 3300 – 3200 (3100) eKr ja dendrokronoloogiline analüüs vahemikku 3380–3221 eKr.

Puiduproovide radiosüsiniku mõõtmine dateeris need vahemik umbes (3500) 3300 – 3200 (3100) eKr ja dendrokronoloogiline analüüs vahemik 3380–3221 eKr.

Samas kohas nähti ka suurt hulka rusikasuurusi kive.

Samas kohas nähti ka suurt hulk rusikasuurusi kive.

1989. aastal võeti uued proovid, mille kalibreeritud tulemused paigutusid vahemikku 6. sajandi lõpp kuni 10. sajandi lõpp pKr.

1989. aastal võeti uued proovid, mille kalibreeritud tulemused paigutusid vahemik 6. sajandi lõpp kuni 10. sajandi lõpp pKr.

Arvestades nii radiosüsinikumeetodi, dendrokronoloogia kui keraamikaleidude analüüsi on Maili Roio paigutanud järveasula kasutusaja vahemikku umbes 700–900 pKr, mis hõlmab umbes Eesti eelviikingi- ja viikingiaja.

Arvestades nii radiosüsinikumeetodi, dendrokronoloogia kui keraamikaleidude analüüsi on Maili Roio paigutanud järveasula kasutusaja vahemik umbes 700–900 pKr, mis hõlmab umbes Eesti eelviikingi- ja viikingiaja.

Pärast sõda jätkati tegevust paguluses: koondised tekkisid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Pärast sõda jätkati tegevus paguluses: koondised tekkisid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Oma tegevusega soovib Sakala kindlustada Eesti omariiklust ning säilitada ja arendada kultuuri ja demokraatiat.

Oma tegevusega soovib Sakala kindlustada Eesti omariiklust ning säilitada ja arendada kultuur ja demokraatiat.

Lisaks tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva ja volbrit, suviti korraldatakse suvepäevi.

Lisaks tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäev ja volbrit, suviti korraldatakse suvepäevi.

Seda ideed kandsid põhiliselt rühma "Ülikool relvavabaks" liikmed, eestvedajateks meditsiiniüliõpilane Alar Sepp, filosoofiaüliõpilane Peeter Tali ja õigusteaduse üliõpilane Vallo Vanaaseme.

Seda idee kandsid põhiliselt rühma "Ülikool relvavabaks" liikmed, eestvedajateks meditsiiniüliõpilane Alar Sepp, filosoofiaüliõpilane Peeter Tali ja õigusteaduse üliõpilane Vallo Vanaaseme.

Sakala tähistas oma sajandat aastapäeva 2009. aastal.

Sakala tähistas oma sajandat aastapäev 2009. aastal.

Paguluses kujunes korporatsiooni põhiliseks struktuuriüksuseks koondis ja kogu tegevust koordineeriv keskorgan puudus.

Paguluses kujunes korporatsiooni põhiliseks struktuuriüksuseks koondis ja kogu tegevus koordineeriv keskorgan puudus.

Varsti saabunud Nõukogude okupatsiooni tõttu lepingut sisuliselt täita ei saadud, kuigi Sakala Rootsi koondisel olid hiljem GH-ga head suhted.

Varsti saabunud Nõukogude okupatsiooni tõttu leping sisuliselt täita ei saadud, kuigi Sakala Rootsi koondisel olid hiljem GH-ga head suhted.

Sakala sai tegevust oma majas jätkata alles pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal.

Sakala sai tegevus oma majas jätkata alles pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal.

Maja seisis aastaid varemeis ja pärast remonti asus sinna Tartu Kunstikool, mis jäi sinna kuni 1998. aastani.

Maja seisis aastaid varemeis ja pärast remont asus sinna Tartu Kunstikool, mis jäi sinna kuni 1998. aastani.

Tööd viimase etapiga algasid 1999. aasta veebruaris: vana katus lammutati ja ehitati uus, kaks ülemist korrust remonditi ja taastati ajalooline fassaad.

Tööd viimase etapiga algasid 1999. aasta veebruaris: vana katus lammutati ja ehitati uus, kaks ülemist korrus remonditi ja taastati ajalooline fassaad.

Sakala 90. aastapäeva tähistati juba täielikult renoveeritud konvendihoones.

Sakala 90. aastapäev tähistati juba täielikult renoveeritud konvendihoones.

Maaväe tegevust toetas küll oma tulega Eesti ja Briti sõjalaevastik, muuhulgas ka monitor Erebus oma 15-tollistest suurtükkidest.

Maaväe tegevus toetas küll oma tulega Eesti ja Briti sõjalaevastik, muuhulgas ka monitor Erebus oma 15-tollistest suurtükkidest.

Pärast fordi vallutamist pidid Briti ja Eesti laevastik fordi suurtükitule toel tungima Kroonlinna ning hävitama seal seisvad Balti laevastiku alused.

Pärast fordi vallutamine pidid Briti ja Eesti laevastik fordi suurtükitule toel tungima Kroonlinna ning hävitama seal seisvad Balti laevastiku alused.

See pidi garanteerima, et Nõukogude Venemaa või võidukad Vene valged ei saaks tulevikus laevastikku relvana Eesti vastu kasutada.

See pidi garanteerima, et Nõukogude Venemaa või võidukad Vene valged ei saaks tulevikus laevastik relvana Eesti vastu kasutada.

Maaväeosa tegevust juhtis Soomusrongide diviisi ülem alampolkovnik Karl Parts.

Maaväeosa tegevus juhtis Soomusrongide diviisi ülem alampolkovnik Karl Parts.

Admiral Pitka käsutusse oli koondunud koos Ingeri polguga 1621 meest ning 2 kuuetollist ja 2 kolmetollist suurtükki.

Admiral Pitka käsutusse oli koondunud koos Ingeri polguga 1621 mees ning 2 kuuetollist ja 2 kolmetollist suurtükki.

17. oktoobril teatas admiral Pitka ülemjuhatajale, et vastane on Krasnaja Gorka ees end tugevasti kindlustanud, samas kui operatsiooni raskendab tormine ilm – vägede varustamine toimus nimelt meritsi.

17. oktoobril teatas admiral Pitka ülemjuhatajale, et vastane on Krasnaja Gorka ees end tugevasti kindlustanud, samas kui operatsioon raskendab tormine ilm – vägede varustamine toimus nimelt meritsi.

Pitka 20. oktoobri õhtuses kokkuvõttes teatati, et admiral Cowan ei riski enam oma laevu Krasnaja Gorka raskesuurtükkide tule piirkonda saata, jättes Eesti laevastiku üksi.

Pitka 20. oktoobri õhtuses kokkuvõttes teatati, et admiral Cowan ei riski enam oma laevu Krasnaja Gorka raskesuurtükkide tule piirkond saata, jättes Eesti laevastiku üksi.

Selles võib siiski kahelda, nimelt oli Punaarmee selleks ajaks suutnud koondada oma 7. armee Kroonlinna kindluse Krasnaja Gorka lahingulõigu koosseisu Krasnaja Gorka–Ust-Ruditsõ piirkonda umbes 3500–4000 meest, millega oldi Eesti vägede suhtes ligi 2,5-kordses ülekaalus.

Selles võib siiski kahelda, nimelt oli Punaarmee selleks ajaks suutnud koondada oma 7. armee Kroonlinna kindluse Krasnaja Gorka lahingulõigu koosseisu Krasnaja Gorka–Ust-Ruditsõ piirkond umbes 3500–4000 meest, millega oldi Eesti vägede suhtes ligi 2,5-kordses ülekaalus.

23. oktoobril teatas Pitka Cowanile lausa, et on sunnitud operatsiooni suurte kaotuste tõttu lõpetama.

23. oktoobril teatas Pitka Cowanile lausa, et on sunnitud operatsioon suurte kaotuste tõttu lõpetama.

24. oktoobril sai polguülem Aleksander Seiman ülesande liikuda Lopuhhinka rajooni ja võtta enda käsutusse Ingeri polk, kes tegutses Gostilitsõ–Mišelovo piirkonnas, ja Kuperjanovi partisanide kaks roodu ühes ratsasalgaga Ust-Ruditsõ külast.

24. oktoobril sai polguülem Aleksander Seiman ülesande liikuda Lopuhhinka rajoon ja võtta enda käsutusse Ingeri polk, kes tegutses Gostilitsõ–Mišelovo piirkonnas, ja Kuperjanovi partisanide kaks roodu ühes ratsasalgaga Ust-Ruditsõ külast.

Vaenlase löök pani raskesse seisukorda ka Ingeri polgu.

Vaenlase löök pani raskesse seisukord ka Ingeri polgu.

Üheaegselt 4. polguga alustasid 27. oktoobril uut pealetungi Krasnaja Gorkale ka mõlemad dessantvägede grupid.

Üheaegselt 4. polguga alustasid 27. oktoobril uut pealetung Krasnaja Gorkale ka mõlemad dessantvägede grupid.

Ka ilmad olid selleks ajaks halvemaks muutunud ja ei olnud sobilikud lennuoperatsioonideks, nõnda polnud võimalik lennukite abil Erebusi tuld juhtida.

Ka ilmad olid selleks ajaks halvemaks muutunud ja ei olnud sobilikud lennuoperatsioonideks, nõnda polnud võimalik lennukite abil Erebusi tuli juhtida.

Laeval, mis asus 7–8 km kaugusel rannast, anti märku helksignaalidega, kuna kaldalt viis traatside vaatluspunkti.

Laeval, mis asus 7–8 km kaugusel rannast, anti märk helksignaalidega, kuna kaldalt viis traatside vaatluspunkti.

" Tuligi too oodatud mürsk, ent kukkus 100 meetrit skautide aheliku selja taha, pannes värisema õhu ja niites puid kui vikatiga.

" Tuligi too oodatud mürsk, ent kukkus 100 meeter skautide aheliku selja taha, pannes värisema õhu ja niites puid kui vikatiga.