liu-nlp/estonian-blimp-part-sg-to-part-pl-experimental

Vahtre hinnangul võidi Raikkülas küll mässu ettevalmistamisega tegeleda, kuid see jäi siiski eemale ülestõusu keskusest.

Vahtre hinnangul võidi Raikkülas küll mässe ettevalmistamisega tegeleda, kuid see jäi siiski eemale ülestõusu keskusest.

Astaf von Transehe-Roseneck ei pea neid arve piisavalt põhjendatuks, sest osa neist asus Virumaal, kuhu ülestõus ehk ei jõudnudki, osa võis surra loomulikul teel, elukohta vahetada või lääni järgi nime muuta.

Astaf von Transehe-Roseneck ei pea neid arve piisavalt põhjendatuks, sest osa neist asus Virumaal, kuhu ülestõus ehk ei jõudnudki, osa võis surra loomulikul teel, elukohti vahetada või lääni järgi nime muuta.

Sulev Vahtre on ürikute najal välja selgitanud, et enne jüriöö ülestõusu eksisteeris Harjumaal kindlalt või peaaegu kindlalt 21 mõisa, millest 17 kaovad seejärel allikatest pikaks ajaks või lõplikult.

Sulev Vahtre on ürikute najal välja selgitanud, et enne jüriöö ülestõuse eksisteeris Harjumaal kindlalt või peaaegu kindlalt 21 mõisa, millest 17 kaovad seejärel allikatest pikaks ajaks või lõplikult.

Tol ajal oli Harjumaal 10 kirikut, enamasti puitehitised ja Vahtre peab nende hävitamist usutavaks.

Tol ajal oli Harjumaal 10 kirikut, enamasti puitehitised ja Vahtre peab nende hävitamisi usutavaks.

Noorema riimkroonika järgi tapeti 28 munka, Oliva kloostrikroonika kohaselt 18 munka ja hulk ilmikvendi.

Noorema riimkroonika järgi tapeti 28 munka, Oliva kloostrikroonika kohaselt 18 munki ja hulk ilmikvendi.

Hilisemad autorid on sageli avaldanud imestust kloostri ründamise pärast ja on isegi arvatud, et tegu on krooniku väljamõeldisega, et näidata rahulikke munki ründavate eestlaste verejanulisust.

Hilisemad autorid on sageli avaldanud imestusi kloostri ründamise pärast ja on isegi arvatud, et tegu on krooniku väljamõeldisega, et näidata rahulikke munki ründavate eestlaste verejanulisust.

Kloostri kui kindlustatud koha (ehkki tänaseni säilinud võimsad müürid rajati pärast ülestõusu) vallutamist nimetab Vahtre väljapaistvaks sõjaliseks saavutuseks.

Kloostri kui kindlustatud koha (ehkki tänaseni säilinud võimsad müürid rajati pärast ülestõusu) vallutamisi nimetab Vahtre väljapaistvaks sõjaliseks saavutuseks.

Renneri kroonika järgi valisid mässajad pärast tapmisi ja põletamisi "4 eesti talupoega kuningateks, need ehtisid end kullatud kannuste ja kirjude kuubedega, panid endale pähe neitsikroonid (mis olid sel ajal moes ja kullatud), mis nad olid röövinud, sidusid kullatud vööd ümber oma keha, see oli nende kuninglik ehe".

Renneri kroonika järgi valisid mässajad pärast tapmisi ja põletamisi "4 eesti talupoegi kuningateks, need ehtisid end kullatud kannuste ja kirjude kuubedega, panid endale pähe neitsikroonid (mis olid sel ajal moes ja kullatud), mis nad olid röövinud, sidusid kullatud vööd ümber oma keha, see oli nende kuninglik ehe".

Arvestades Harju maaelanikkonna tolleaegset üldarvu – u 20 000 – ei pea Vahtre väidet väe suuruse kohta realistlikuks.

Arvestades Harju maaelanikkonna tolleaegset üldarvu – u 20 000 – ei pea Vahtre väiteid väe suuruse kohta realistlikuks.

Ülestõusnud asusid Tallinna all laagrisse (arvatavalt Lasnamäel), blokeerisid linna, kuid selle vallutamist ei üritanud.

Ülestõusnud asusid Tallinna all laagrisse (arvatavalt Lasnamäel), blokeerisid linna, kuid selle vallutamisi ei üritanud.

Ülestõusnute ametiredelist annavad tunnistust ka hiljem kroonikas mainitud kuningate "sulased", st sõjasulased, rüütliseisuse alama astme esindajad.

Ülestõusnute ametiredelist annavad tunnistusi ka hiljem kroonikas mainitud kuningate "sulased", st sõjasulased, rüütliseisuse alama astme esindajad.

Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abi otsida, sest muidu "ei või nende valitsus kauemaks püsima jääda".

Tallinna all olles otsustati väljastpoolt abisid otsida, sest muidu "ei või nende valitsus kauemaks püsima jääda".

Noorema riimkroonika teatel ütlesid saadikud, et kõik Harjumaa sakslased on surmatud, kuna nad on eestlasi piinanud, ikestanud ja vaevanud ning et nad oma raske töö eest kuiva leibagi ei saa.

Noorema riimkroonika teatel ütlesid saadikud, et kõik Harjumaa sakslased on surmatud, kuna nad on eestlasi piinanud, ikestanud ja vaevanud ning et nad oma raske töö eest kuiva leibu ei saa.

Vahtre arvates taheti niisuguse õigustusega näidata, et tegemist oli õiglase kättemaksuga, mitte mässajate ja võimuhaarajatega, olles nii ka sobivaks põhjuseks, et Rootsi võiks Põhja-Eesti asjadesse sekkuda.

Vahtre arvates taheti niisuguse õigustusega näidata, et tegemisi oli õiglase kättemaksuga, mitte mässajate ja võimuhaarajatega, olles nii ka sobivaks põhjuseks, et Rootsi võiks Põhja-Eesti asjadesse sekkuda.

Saadikud küsisid foogtilt nõu ja abi ning lubasid hakata tema alamateks ja Tallinna linna talle üle anda.

Saadikud küsisid foogtilt nõu ja abi ning lubasid hakata tema alamateks ja Tallinna linnu talle üle anda.

Nooremale riimkroonikale tuginevad allikad kirjeldavad ülestõusu levikut Läänemaale.

Nooremale riimkroonikale tuginevad allikad kirjeldavad ülestõusu levikuid Läänemaale.

" Russow: "Niisugust mängu alustasid ka Läänemaa talupojad ja piirasid Haapsalus sisse oma piiskopi koos kõigi toomhärradega ja paljude aadlikega.

" Russow: "Niisugust mänge alustasid ka Läänemaa talupojad ja piirasid Haapsalus sisse oma piiskopi koos kõigi toomhärradega ja paljude aadlikega.

Renneri kroonika sõnu otseselt võttes algas Läänemaa ülestõus paar päeva pärast Rootsis käinud harjulaste saadikute Tallinna alla naasmist, kuid tema jutustuses esinevaid ebajärjekindlusi arvestades võib seda mõista ka kui paari päeva pärast jüriööd.

Renneri kroonika sõnu otseselt võttes algas Läänemaa ülestõus paar päevi pärast Rootsis käinud harjulaste saadikute Tallinna alla naasmist, kuid tema jutustuses esinevaid ebajärjekindlusi arvestades võib seda mõista ka kui paari päevi pärast jüriööd.

Mõnikord on arvatud, et ülestõus leidis aset ka Virumaal.

Mõnikord on arvatud, et ülestõus leidis asemeid ka Virumaal.

Kuna sealne kroonik ei pruukinud ülestõusu ala täpsemalt teada ja võis Harju-Virut kui poliitiliselt ühtset ala traditsioonist lähtuvalt tervikuna käsitleda, siis Vahtre arvates sellele teatele suurt kaalu anda ei saa.

Kuna sealne kroonik ei pruukinud ülestõusu alu täpsemalt teada ja võis Harju-Virut kui poliitiliselt ühtset alu traditsioonist lähtuvalt tervikuna käsitleda, siis Vahtre arvates sellele teatele suurt kaalu anda ei saa.

Enne jüriöö sündmusi Virumaal rajatud mõisatest kaks enam edaspidi allikates ei esine, mis võiks osutada nende hävitamisele, kuid kuna Harjumaaga sarnast järsku mõisate kadumist seal ei esine ja ka nimetatud kaks mõisa võisid kaduda muudel asjaoludel, siis ei pea Vahtre sedagi argumenti tugevaks.

Enne jüriöö sündmusi Virumaal rajatud mõisatest kaks enam edaspidi allikates ei esine, mis võiks osutada nende hävitamisele, kuid kuna Harjumaaga sarnast järsku mõisate kadumisi seal ei esine ja ka nimetatud kaks mõisa võisid kaduda muudel asjaoludel, siis ei pea Vahtre sedagi argumenti tugevaks.

Ordu lähemaks eesmärgiks peab ta ülestõusu leviku peatamist ja läbirääkimiste teel aja võitmist vägede kogumiseks.

Ordu lähemaks eesmärgiks peab ta ülestõusu leviku peatamisi ja läbirääkimiste teel aja võitmist vägede kogumiseks.

Põhja-Eesti olukorrast teadlik ordu võis olla mässu puhkemise võimalusega ka juba arvestanud ja sel puhul astutavad sammud varem paika pannud.

Põhja-Eesti olukorrast teadlik ordu võis olla mässe puhkemise võimalusega ka juba arvestanud ja sel puhul astutavad sammud varem paika pannud.

Nii olevatki ülestõusnud kõige enam kartnud just orduvägede rünnakut ja kõneluste pidamine Paides andis võimaluse sõda ära hoida, samas kui ettepaneku tagasi lükkamisest midagi head oodata poleks olnud.

Nii olevatki ülestõusnud kõige enam kartnud just orduvägede rünnakut ja kõneluste pidamine Paides andis võimaluse sõdu ära hoida, samas kui ettepaneku tagasi lükkamisest midagi head oodata poleks olnud.

Vahtre arvates oli see ordu väesalk juba varem Harju piirile saadetud, et ülestõusnute kohta enne läbirääkimisi luuret teha.

Vahtre arvates oli see ordu väesalk juba varem Harju piirile saadetud, et ülestõusnute kohta enne läbirääkimisi luureid teha.

Kroonika kohaselt nõudis ordumeister alustuseks vastust küsimusele, miks harjulased sakslasi nii armutult tapnud on.

Kroonika kohaselt nõudis ordumeister alustuseks vastuseid küsimusele, miks harjulased sakslasi nii armutult tapnud on.

Selle pakkumise toimumist peab Vahtre realistlikuks, kasvõi ainult läbirääkimiste pikendamiseks.

Selle pakkumise toimumisi peab Vahtre realistlikuks, kasvõi ainult läbirääkimiste pikendamiseks.

Eestlaste ja ordu läbirääkimistest annab oma kroonikas segasevõitu ülevaate ka Marburgi Wigand, ehkki aega ja kohta täpsustamata.

Eestlaste ja ordu läbirääkimistest annab oma kroonikas segasevõitu ülevaate ka Marburgi Wigand, ehkki aegu ja kohta täpsustamata.

Tema järgi küsis meister harjulastelt, miks need on niisugust kurja teinud, ja harjulased vastasid meistri heasoovlikkust taotledes, et nad on juba varem talle kaevanud puuduste, häda ja ülekohtu pärast, mida nad kannatanud rüütlite ja aadlike poolt.

Tema järgi küsis meister harjulastelt, miks need on niisugust kurje teinud, ja harjulased vastasid meistri heasoovlikkust taotledes, et nad on juba varem talle kaevanud puuduste, häda ja ülekohtu pärast, mida nad kannatanud rüütlite ja aadlike poolt.

Vahtre arvates võidi tõlkimisel vigu teha ja nii situatsiooni teravdada, kuid ta ei usu, et see edasiste sündmuste juures siiski otsustavat rolli mängis.

Vahtre arvates võidi tõlkimisel vigu teha ja nii situatsiooni teravdada, kuid ta ei usu, et see edasiste sündmuste juures siiski otsustavat rolle mängis.

Ordumeister olevat kartnud, et suurt väge nähes võivad eestlased taanduda lähedal asuvasse suurde soosse.

Ordumeister olevat kartnud, et suurt vägesid nähes võivad eestlased taanduda lähedal asuvasse suurde soosse.

Kui üks neist astunud surnute vahele, siis karanud üks alasti poolsurnud eestlane üles ja tahtnud kodanikku tappa.

Kui üks neist astunud surnute vahele, siis karanud üks alasti poolsurnud eestlane üles ja tahtnud kodanikke tappa.

Ka polevat olnud tegu täieliku lüüasaamisega, kuna kroonikast nähtub, et 10 000 Tallinna piirajast 7000 pääses, ja ülestõus Harjus hiljem jätkus.

Ka polevat olnud tegusid täieliku lüüasaamisega, kuna kroonikast nähtub, et 10 000 Tallinna piirajast 7000 pääses, ja ülestõus Harjus hiljem jätkus.

Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumist sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.

Ordumeistri otsus enne Rootsi vägede saabumisi sinna minna näitab Vahtre arvates, et ülestõusnuid peeti siiski Rootsist ohtlikumaks vastaseks.

Rootslased olevad algul olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningat süüdistati ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta.

Rootslased olevad algul olnud sõjakad, kokkuleppest ülestõusnutega ei räägitud, kuid Taani kuningaid süüdistati ülekohtus Rootsi kuninga vastu ja lubatud selle eest siin kätte maksta.

Sõjakäik toimuski, ehkki Vahtre hinnangul ei pruukinud see tingimata aset leida eestlaste kutse pärast, vaid võis olla mõeldud omapoolse vasturünnakuna.

Sõjakäik toimuski, ehkki Vahtre hinnangul ei pruukinud see tingimata asemeid leida eestlaste kutse pärast, vaid võis olla mõeldud omapoolse vasturünnakuna.

Otepää ümbruses rüüstatud viis päeva ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega.

Otepää ümbruses rüüstatud viis päevi ja tagasi pöördudes peetud 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega.

Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres.

Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päevi ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres.

Wartberge kroonika teadet Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega.

Wartberge kroonika teateid Pöide ja Haapsalu samaaegse piiramise kohta peab Vahtre ebausaldusväärseks, kuna see allikas on lühikokkuvõte Hoeneke riimkroonikast koos mõningate täiendustega ja omapoolsete nähtavalt suvaliste muudatustega.

Saaremaa mässu mõjutatusele mandril toimunust osutab Vahtre meelest ka Novgorodi kroonika, mille järgi mandril ordu- ja piiskopivägede käest pääsenud ülestõusnud olevat põgenenud Saaremaale.

Saaremaa mässe mõjutatusele mandril toimunust osutab Vahtre meelest ka Novgorodi kroonika, mille järgi mandril ordu- ja piiskopivägede käest pääsenud ülestõusnud olevat põgenenud Saaremaale.

Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässu soodustav tegur.

Ka pihkvalaste retk Lõuna-Eestisse võis Vahtre arvates olla saarlaste mässe soodustav tegur.

Enn Tarvel on Vahtre ideed uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud "vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada.

Enn Tarvel on Vahtre ideid uuest ja ohtlikust suvisest ülestõusulainest nimetanud "vaimukaks mõttespekulatsiooniks", mis ei suuda kogu sündmuste käiku ära seletada.

Vahtre on Wigandi kroonikat analüüsides jõudnud seisukohale, et harjulaste ja saarlaste nimesid seal ära vahetatud pole, pealegi oleks vastasel juhul tegemist justkui hoopis saarlaste ülestõusuplaaniga, mida harjulased rikkusid.

Vahtre on Wigandi kroonikaid analüüsides jõudnud seisukohale, et harjulaste ja saarlaste nimesid seal ära vahetatud pole, pealegi oleks vastasel juhul tegemist justkui hoopis saarlaste ülestõusuplaaniga, mida harjulased rikkusid.

Kuigi Vahtre möönab ordu sekkumispüüdeid ja intriige, ei pea ta võimalikuks ka mässu otsest provotseerimist nende poolt.

Kuigi Vahtre möönab ordu sekkumispüüdeid ja intriige, ei pea ta võimalikuks ka mässe otsest provotseerimist nende poolt.

Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võimu Põhja-Eesti üle.

Mäesalu arvates pole ka põhjust uskuda, et ülestõus Harjus oleks vahepeal vaibunud – pigem pöörasid Saksa ordu kroonikud nüüdseks ordu vastu pöördunud ülestõusu edasisele kulgemisele vähem tähelepanu sellepärast, et nende eesmärk oli ennekõike olnud õigustada ordu võime Põhja-Eesti üle.

Olukorras, kus Harju maapiirkonnad ja kohaliku tähtsusega linnused ning kogu Saaremaa olid ülestõusnute kätes, palus Liivi ordu meister Dreileben abi Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaal.

Olukorras, kus Harju maapiirkonnad ja kohaliku tähtsusega linnused ning kogu Saaremaa olid ülestõusnute kätes, palus Liivi ordu meister Dreileben abisid Saksa ordu kõrgmeistrilt Preisimaal.

Kohe olevat laiali levinud kuuldus, et kõrgmeister on 10 000 meest Liivimaale saatnud.

Kohe olevat laiali levinud kuuldus, et kõrgmeister on 10 000 mehi Liivimaale saatnud.

Noorema riimkroonika kohaselt olid harjulased ehitanud kaks linnust, "kus nad oma naisi, lapsi ja varandust tahtsid kaitsta".

Noorema riimkroonika kohaselt olid harjulased ehitanud kaks linnust, "kus nad oma naisi, lapsi ja varandusi tahtsid kaitsta".

Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retke korraldanud loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale, kui tapmine algas".

Tallinna pealik Goswin von Herike olevat pärast ordu retki korraldanud loenduse, saamaks ülevaadet, "kui palju eestlasi oli otsa saanud sellest ajast peale, kui tapmine algas".

Toimunud laastamise ulatusest annab Vahtre arvates aimu ka kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks.

Toimunud laastamise ulatusest annab Vahtre arvates aime ka kolm aastat hilisem ürik, kus Harjumaad nimetatakse tühjaks ja mahajäetud maaks.

Sinna ette tuli ta enne päikese tõusu ja tungis vaenlastele kallale.

Sinna ette tuli ta enne päikese tõuse ja tungis vaenlastele kallale.

Seal sai surma 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast.

Seal sai surmi 3 orduvenda ja 9000 meessoost saarlast.

Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne vastlapäeva Seoses Vessega, kelle nime ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu.

Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne vastlapäeva Seoses Vessega, kelle nimesid ja ülespoomist mainib ka Wartberge kroonika, juhib Vahtre tähelepanu, et Karja kihelkonnas on asunud ka Vessu-nimeline talu.

Vahepeal olid leedulased rünnanud Preisi ordut ja nii organiseeris Saksa ordu leedulaste ja eestlastega võitlemiseks abi Ungarist, Böömist, Vallooniast ja Burgundiast.

Vahepeal olid leedulased rünnanud Preisi ordusid ja nii organiseeris Saksa ordu leedulaste ja eestlastega võitlemiseks abi Ungarist, Böömist, Vallooniast ja Burgundiast.

Renneri kroonikas järgneb ordu 1344. aasta retkele ja läbirääkimistele Nectise külas lugu Harju talupoegade katsest Viljandi linnus vallutada.

Renneri kroonikas järgneb ordu 1344. aasta retkele ja läbirääkimistele Nectise külas lugusid Harju talupoegade katsest Viljandi linnus vallutada.

Ühe osalise ema andis nad aga üles lubaduse eest oma pojale elu kinkida.

Ühe osalise ema andis nad aga üles lubaduse eest oma pojale elusid kinkida.

Russowi kroonika versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppu pärast jüriöö ülestõusu ja leedulastega peetud võitlusi.

Russowi kroonika versioonis on see lugu asetatud Dreilebeni valitsusaja lõppe pärast jüriöö ülestõusu ja leedulastega peetud võitlusi.

Viljaandami tasumise ajal, toomapäeva õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega lossi viia.

Viljaandami tasumise ajal, toomapäeva õhtul, 20. detsembril, plaaniti suurte viljakottide sees hulk mehi koos mõõkadega losse viia.

Üks oma vandenõus osaleva poja pärast muretsev vanaeit andis kavatsusest teada Viljandi sakslastele, kes vastutasuks lubasid ta poega säästa.

Üks oma vandenõus osaleva poja pärast muretsev vanaeit andis kavatsusest teada Viljandi sakslastele, kes vastutasuks lubasid ta poegi säästa.

Paul Johansen on pidanud seda lugu Tallinna päritoluga suuliseks traditsiooniks, mis on andnud teistsuguse seletuse Tallinna toomapäeva õhtuse maksumaksmise kohta.

Paul Johansen on pidanud seda lugusid Tallinna päritoluga suuliseks traditsiooniks, mis on andnud teistsuguse seletuse Tallinna toomapäeva õhtuse maksumaksmise kohta.

Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõppu Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti.

Samas ei tähendanud see tehing Taani võimutaotluste täielikku lõppe Eestimaal, need ilmutasid end sõltuvalt poliitilisest situatsioonist aeg-ajalt uuesti.

1343. aasta detsembris sundis ordu nii Hermanni kui Tartu piiskoppi loobuma obödientsinõudmisest Saksa ordu suhtes, põhjendades seda Eesti vastristitute usustaganemisele vastu seismiseks vajaliku üksmeele loomisega.

1343. aasta detsembris sundis ordu nii Hermanni kui Tartu piiskoppe loobuma obödientsinõudmisest Saksa ordu suhtes, põhjendades seda Eesti vastristitute usustaganemisele vastu seismiseks vajaliku üksmeele loomisega.

Jüriöö ülestõusuga on seotud mittesakslaste (sealhulgas eestlaste) staatuse halvenemist alates 14. sajandi keskpaigast.

Jüriöö ülestõusuga on seotud mittesakslaste (sealhulgas eestlaste) staatuse halvenemisi alates 14. sajandi keskpaigast.

Samas on mittesakslaste diskrimineerimise kasvu jüriöö järel peetud ka pigem kokkusattumuseks ja võrreldud seda kogu Euroopas toimunud samasuguste protsessidega, mida mõjutasid epideemiatega kaasnenud demograafilised ja majanduslikud vapustused.

Samas on mittesakslaste diskrimineerimise kasve jüriöö järel peetud ka pigem kokkusattumuseks ja võrreldud seda kogu Euroopas toimunud samasuguste protsessidega, mida mõjutasid epideemiatega kaasnenud demograafilised ja majanduslikud vapustused.

Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumist vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka kodanikuks saamist.

Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumisi vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka kodanikuks saamist.

Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumist piirama.

Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumisi piirama.

Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise tähtsuse ennekõike tänu Eduard Bornhöhe jutustusele "Tasuja", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks.

Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise tähtsuse ennekõike tänu Eduard Bornhöhe jutustusele "Tasuja", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemasid käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks.

Teised pidasid mässu kui “suure peksasaamise päeva” ja kristliku jüripäeva ausse tõstmist ("orjapidu") kohatuks.

Teised pidasid mässe kui “suure peksasaamise päeva” ja kristliku jüripäeva ausse tõstmist ("orjapidu") kohatuks.

Ülestõusu tähistamise pooldajad säilitasid ülekaalu, kuid selle riiklikuks tähtpäevaks kinnitamist ei saavutatud.

Ülestõusu tähistamise pooldajad säilitasid ülekaalu, kuid selle riiklikuks tähtpäevaks kinnitamisi ei saavutatud.

Seda mõtet väljendati näiteks 1943. aastal jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva suhteliselt ulatuslikus tähistamises kontsertide, koosolekute, näituste ja kirjutistega.

Seda mõtteid väljendati näiteks 1943. aastal jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva suhteliselt ulatuslikus tähistamises kontsertide, koosolekute, näituste ja kirjutistega.

Kümme aastat hiljem ilmus Bornhöhelt samuti osaliselt jüriöö sündmustesse puutuv "Villu võitlused", kus üheks tegelaseks oli jällegi Tasuja.

Kümme aastaid hiljem ilmus Bornhöhelt samuti osaliselt jüriöö sündmustesse puutuv "Villu võitlused", kus üheks tegelaseks oli jällegi Tasuja.

Paar kuud hiljem üllitati Andres Saali ajalooline jutustus „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal.

Paar kuid hiljem üllitati Andres Saali ajalooline jutustus „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal.

Autori sõnul oli tema eesmärk „austat lugejat ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on".

Autori sõnul oli tema eesmärk „austat lugejaid ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on".

1939. aastal ilmus Enn Kippeli ajalooline romaan "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju Juhan Luiga seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päeva varem.

1939. aastal ilmus Enn Kippeli ajalooline romaan "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju Juhan Luiga seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päevi varem.

Teoses kajastuvad autori idasümpaatiad: selle kangelased Mehisepoeg Tõive ja Ulvi lähevad pärast ülestõusu läbikukkumist Pihkvamaale ja elavad seal õnnelikult edasi.

Teoses kajastuvad autori idasümpaatiad: selle kangelased Mehisepoeg Tõive ja Ulvi lähevad pärast ülestõusu läbikukkumisi Pihkvamaale ja elavad seal õnnelikult edasi.

1977. aastal mängiti kümmekond korda trükis avaldamata Jaan Kaplinski näidendit "Neljakuningapäev", mis aga seejärel ära keelati.

1977. aastal mängiti kümmekond korda trükis avaldamata Jaan Kaplinski näidendeid "Neljakuningapäev", mis aga seejärel ära keelati.

Eesti pagulaskirjanduses jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid Karl Ristikivi teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässu osas avada "oma teooria", ja peatükk Arvo Mägi 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".

Eesti pagulaskirjanduses jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid Karl Ristikivi teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässe osas avada "oma teooria", ja peatükk Arvo Mägi 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".

Ta leidis, et eestlaste vaatenurgast oli ülestõusu sisuks rahvuslik vabadusvõitlus, mille rikkus ära Saksa ordu, kes provotseeris ülestõusu puhkemise kaheksa päeva varem, kui see oli eesti vabadusliikumise juhtidel kavatsetud.

Ta leidis, et eestlaste vaatenurgast oli ülestõusu sisuks rahvuslik vabadusvõitlus, mille rikkus ära Saksa ordu, kes provotseeris ülestõusu puhkemise kaheksa päevi varem, kui see oli eesti vabadusliikumise juhtidel kavatsetud.

Luiga raamatul oli rohkelt lugejaid ja poolehoidjaid, kuid nii kaasaegsete kui hilisemate ajaloolaste (Arno Rafael Cederberg, Harri Moora, Juhan Libe, Hendrik Sepp, Sulev Vahtre) hinnangul jäi see teaduslikkusest kaugele ja seal pole "peale mõne juhuslikult siia-sinna rippuma jäänud huvitava mõttekese üldiselt mingit tähendust Harju-Viru mässu teadusliku tundmaõpi kohta".

Luiga raamatul oli rohkelt lugejaid ja poolehoidjaid, kuid nii kaasaegsete kui hilisemate ajaloolaste (Arno Rafael Cederberg, Harri Moora, Juhan Libe, Hendrik Sepp, Sulev Vahtre) hinnangul jäi see teaduslikkusest kaugele ja seal pole "peale mõne juhuslikult siia-sinna rippuma jäänud huvitava mõttekese üldiselt mingit tähendust Harju-Viru mässe teadusliku tundmaõpi kohta".

Hans Kruusi arvates oli tegu keskaja viimase suurema eestlaste eneseavaldusega.

Hans Kruusi arvates oli tegusid keskaja viimase suurema eestlaste eneseavaldusega.

Tema käsituses polnud tegu ülestõusuga, vaid episoodiga suuremast üritusest Saksa ordu Liivimaalt väljalöömiseks.

Tema käsituses polnud tegusid ülestõusuga, vaid episoodiga suuremast üritusest Saksa ordu Liivimaalt väljalöömiseks.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv avaldas 1998. aastal ajaleheartikli, kus ta pakkus välja, et jüriöö ülestõusu eeskuju võis olla Taanile kuuluvas ja Holsteinile panditud Skånes toimunud mäss, mille eesmärk oli Rootsi kuninga kaitse alla saada.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv avaldas 1998. aastal ajaleheartikli, kus ta pakkus välja, et jüriöö ülestõusu eeskujusid võis olla Taanile kuuluvas ja Holsteinile panditud Skånes toimunud mäss, mille eesmärk oli Rootsi kuninga kaitse alla saada.

Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.

Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekondi kuuluv okaspuu.

Seemned valmivad järgmise aasta augustis-septembris, 14–15 kuud pärast tolmlemist.

Seemned valmivad järgmise aasta augustis-septembris, 14–15 kuid pärast tolmlemist.

Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja kristluse vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, liivlaste ja ugalastega nende maakonda sõjakäigu tegid.

Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja kristluse vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, liivlaste ja ugalastega nende maakondi sõjakäigu tegid.

(pärast Madisepäeva lahingu ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamist nende Taani-vastases võitluses).

(pärast Madisepäeva lahingu ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamisi nende Taani-vastases võitluses).

Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soovi tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest.

Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soove tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest.

1220. aasta märtsi paiku tungisidki saarlased Järvamaale ja asusid maakonda rüüstama.

1220. aasta märtsi paiku tungisidki saarlased Järvamaale ja asusid maakondi rüüstama.

Õhtul tabati neli saarlast, kes olid üht küla süütamas, ja tapeti nad.

Õhtul tabati neli saarlast, kes olid üht külasid süütamas, ja tapeti nad.

Külas langenute arvuks nimetab Henriku kroonika 500 meest ja samapalju olevat neid olnud ka küla ümbruses.

Külas langenute arvuks nimetab Henriku kroonika 500 mehi ja samapalju olevat neid olnud ka küla ümbruses.

Võitjate poolel sai kroonika järgi surma vaid kaks sakslast ja kaks latgalit.

Võitjate poolel sai kroonika järgi surmi vaid kaks sakslast ja kaks latgalit.

Pärast lahingut liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päev varem olid jõudnud.

Pärast lahinguid liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päev varem olid jõudnud.

Saarlaste sõjalisele võimekusele kaotus märgatavat jälge ei jätnud.

Saarlaste sõjalisele võimekusele kaotus märgatavat jälgi ei jätnud.

Samal suvel vallutasid nad Lihula lahingus Rootsi tugipunkti Läänemaal ning järgnevatel aastatel võideti Saaremaa lahingus Saaremaale tunginud Taani vägesid ja tehti mitu katset taanlaste käes olnud Toompea linnuse vallutamiseks.

Samal suvel vallutasid nad Lihula lahingus Rootsi tugipunkti Läänemaal ning järgnevatel aastatel võideti Saaremaa lahingus Saaremaale tunginud Taani vägesid ja tehti mitu katseid taanlaste käes olnud Toompea linnuse vallutamiseks.

Seda ümbritsevat ala kaitstakse Selja jõe maastikukaitseala koosseisus.

Seda ümbritsevat alu kaitstakse Selja jõe maastikukaitseala koosseisus.

Pärast Vihula ja Haljala valla ühinemist 2017. aastal nihkus vallakeskus Karepale lähemale, Karepa paikneb Haljala valla kirdeosas.

Pärast Vihula ja Haljala valla ühinemisi 2017. aastal nihkus vallakeskus Karepale lähemale, Karepa paikneb Haljala valla kirdeosas.

Pärast valdade moodustamist 19. sajandil kuulus Karepa küla Virumaa Haljala kihelkonna Selja valda (1866–1893).

Pärast valdade moodustamisi 19. sajandil kuulus Karepa küla Virumaa Haljala kihelkonna Selja valda (1866–1893).

Ka muul ajal toimub laagris erinevaid huvitegevusüritusi, laulu-, kunsti- ja spordilaagreid.

Ka muul ajal toimub laagris erinevaid huvitegevusüritusi, laulu-, kunste ja spordilaagreid.

Karepa Selts hõlmab üheksa küla – Toolse, Tidriku, Karepa, Rutja, Eisma, Andi, Kiva, Vainupea ja Pajuveski – ehk nn Karepa kandi elanikke.

Karepa Selts hõlmab üheksa külasid – Toolse, Tidriku, Karepa, Rutja, Eisma, Andi, Kiva, Vainupea ja Pajuveski – ehk nn Karepa kandi elanikke.

Kalame talus sündis 1910 Richard Sagrits, kes kujutas kodukoha ümbruse maastikku paljudel maastiku- ja meremaalidel.

Kalame talus sündis 1910 Richard Sagrits, kes kujutas kodukoha ümbruse maastikke paljudel maastiku- ja meremaalidel.