liu-nlp/estonian-blimp-nom-sg-to-part-sg-experimental

Demograafiline mõõn suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumist vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka kodanikuks saamist.

Demograafiline mõõna suurendas sotsiaalset ja geograafilist mobiilsust, sealhulgas talupoegade liikumist vähenenud elanikkonnaga linna ja seal pikemas plaanis võib-olla ka kodanikuks saamist.

Linnades tekkis vastuseis suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumist piirama.

Linnades tekkis vastuseisu suurele talurahva sisserännule, mõisnikud aga olid samal ajal huvitatud oma talupoegade maal kinnihoidmisest ja nad survestasid ka linnu mittesakslaste sinna asumist piirama.

Marek Tamme hinnangul on jüriöö ülestõus koos Madisepäeva lahingu, Mahtra sõja ja Võnnu lahinguga keskseks osaks eestlaste rahvuslikus ajaloonarratiivis ("eestlaste suures vabadusvõitluses"), mis on rajatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest ja sakslaste vastu: "muistse vabadusvõitluse lahingud jätkusid jüriöö tulede kumas, elavnesid taas Mahtra rahutustes ning leidsid oma võiduka lahenduse Võnnu lahingus".

Marek Tamme hinnangul on jüriöö ülestõusu koos Madisepäeva lahingu, Mahtra sõja ja Võnnu lahinguga keskseks osaks eestlaste rahvuslikus ajaloonarratiivis ("eestlaste suures vabadusvõitluses"), mis on rajatud erinevate lahingute ja ülestõusude sidumisele üheks suureks võitluseks vabaduse eest ja sakslaste vastu: "muistse vabadusvõitluse lahingud jätkusid jüriöö tulede kumas, elavnesid taas Mahtra rahutustes ning leidsid oma võiduka lahenduse Võnnu lahingus".

Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõus erilise tähtsuse ennekõike tänu Eduard Bornhöhe jutustusele "Tasuja", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks.

Tamme arvates saavutas jüriöö ülestõusu erilise tähtsuse ennekõike tänu Eduard Bornhöhe jutustusele "Tasuja", mis esmakordselt tutvustas eesti keeles 1343. aasta sündmusi ja tekitas inimestes rahvuslikke tundeid, ning teistele teemat käsitlenud teostele, mis muutsid jüriöö ülestõusu üheks eesti ajaloolise ilukirjanduse kõige populaarsemaks teemaks.

Tekkis idee tähistada seda riikliku pühana.

Tekkis ideed tähistada seda riikliku pühana.

1920. ja 1930. aastate vahetusel puhkes ajakirjanduses debatt jüriöö ülestõusu tähistamise küsimuses.

1920. ja 1930. aastate vahetusel puhkes ajakirjanduses debatti jüriöö ülestõusu tähistamise küsimuses.

Sinna planeeriti püstitada Eesti kõrgeim ehitis, torn, kus rahvuspühade ajal põlev tuli seoks oleviku jüriööga, kompleksi tähtsaim koht pidi olema aga esivanemate kombel süüdatud "igavese tule" hoiupaik.

Sinna planeeriti püstitada Eesti kõrgeim ehitis, torn, kus rahvuspühade ajal põlev tuld seoks oleviku jüriööga, kompleksi tähtsaim koht pidi olema aga esivanemate kombel süüdatud "igavese tule" hoiupaik.

Jüriöö tähistamises oli oluline roll taarausuliste liikumisel, kes edendas Sõjamäele hiie loomise ideed, kuna just see olevat parim paik võitluses langenud “vaprate, õilsate rahvapoegade” mälestamiseks.

Jüriöö tähistamises oli oluline rolli taarausuliste liikumisel, kes edendas Sõjamäele hiie loomise ideed, kuna just see olevat parim paik võitluses langenud “vaprate, õilsate rahvapoegade” mälestamiseks.

Kavandatud kompleks valmis ei saanud ja selle valminud osad hävisid sõjas.

Kavandatud kompleksi valmis ei saanud ja selle valminud osad hävisid sõjas.

Hans Kruusi sõnul oli jüriöö ülestõus jätnud tänapäevale "käskude käsu": "VÕITLE!

Hans Kruusi sõnul oli jüriöö ülestõusu jätnud tänapäevale "käskude käsu": "VÕITLE!

Eesti pagulaskirjanduses ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on esitatud seisukohti, mis kahtlevad jüriöö sündmuste traditsioonilises käsitluses ja toimunu tähtsuses.

Eesti pagulaskirjanduses ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on esitatud seisukohti, mis kahtlevad jüriöö sündmuste traditsioonilises käsitluses ja toimunut tähtsuses.

Jüriöö ülestõusu sündmustel põhineb mitmete kirjandus- ja kunstiteoste ning filmide ainestik.

Jüriöö ülestõusu sündmustel põhineb mitmete kirjandust ja kunstiteoste ning filmide ainestik.

1880. aastal avaldati Eduard Bornhöhe erakordselt populaarseks ja mõjukaks kujunenud jutustus "Tasuja".

1880. aastal avaldati Eduard Bornhöhe erakordselt populaarseks ja mõjukaks kujunenud jutustust "Tasuja".

Paar kuud hiljem üllitati Andres Saali ajalooline jutustus „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal.

Paar kuud hiljem üllitati Andres Saali ajalooline jutustust „Hilda“, mille tegevus toimub jüriöö ülestõusu aegsel Järvamaal.

Autori sõnul oli tema eesmärk „austat lugejat ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on".

Autori sõnul oli tema eesmärki „austat lugejat ühe suure sündmusega Eesti ajaloost tutvustada, mis siiamaani meie rahvale vististi veel tundmata on".

Ajalooline jutustus Eesti minevikust", kus muistsete Eesti kuningate soost pärit, kuid vanematest lahutatud ja kristlikuks rüütliks kasvatatud Karolus otsib eestlaste rasket orjapõlve nähes kättemaksu.

Ajalooline jutustust Eesti minevikust", kus muistsete Eesti kuningate soost pärit, kuid vanematest lahutatud ja kristlikuks rüütliks kasvatatud Karolus otsib eestlaste rasket orjapõlve nähes kättemaksu.

1892. aastal saatis Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi kirja Venemaa Siseministeeriumile ja väljendas muret, et ajalooliste jutustuste populaarsus ässitab eestlasi üles valitseva võimu vastu.

1892. aastal saatis Eestimaa kuberner vürsti Sergei Šahhovskoi kirja Venemaa Siseministeeriumile ja väljendas muret, et ajalooliste jutustuste populaarsus ässitab eestlasi üles valitseva võimu vastu.

Tema ettepanek oli keelata edaspidi kõigi raamatute väljaandmine, mis räägivad eestlaste muistsest võitlusest sakslaste vastu ja ergutavad rahvuslikke tundeid.

Tema ettepanekut oli keelata edaspidi kõigi raamatute väljaandmine, mis räägivad eestlaste muistsest võitlusest sakslaste vastu ja ergutavad rahvuslikke tundeid.

1907. aastal ilmus A. Raha fantastikasse kalduv ajalooline jutustus "Jüri-öö", kus üheks tegelaseks on taas Tasuja.

1907. aastal ilmus A. Raha fantastikasse kalduv ajalooline jutustust "Jüri-öö", kus üheks tegelaseks on taas Tasuja.

1915. aastal tuli välja Aleksander Trilljärve tragöödia "Tasuja", mis on Bornhöhe jutustuse suhteliselt vaba töötlus, kus värsistatud tekst vaheldub rahvalaulukatketega.

1915. aastal tuli välja Aleksander Trilljärve tragöödia "Tasuja", mis on Bornhöhe jutustuse suhteliselt vaba töötlus, kus värsistatud teksti vaheldub rahvalaulukatketega.

1939. aastal ilmus Enn Kippeli ajalooline romaan "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju Juhan Luiga seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõus puhkeb kavandatust kaheksa päeva varem.

1939. aastal ilmus Enn Kippeli ajalooline romaan "Jüriöö", mis mitmes kohas võttis eeskuju Juhan Luiga seisukohtadest: eestlasi kujutati jõukate, rahvusvaheliste sidemetega ja linnakaubanduses tegutsevate väikevasallidena, põhjalikult planeeritud ülestõusu puhkeb kavandatust kaheksa päeva varem.

1943. aastal tuli välja Paul Rummo ja Eugen Kapi ooper "Tasuleegid" (1943), kus jüriöö ülestõus tekib külarahva rahulolematusest "esimese öö õiguse" üle.

1943. aastal tuli välja Paul Rummo ja Eugen Kapi ooperit "Tasuleegid" (1943), kus jüriöö ülestõus tekib külarahva rahulolematusest "esimese öö õiguse" üle.

1956. aastal avaldati 1949. aastal valminud Nõukogude Eesti esimene ajalooline romaan – Aristarch Sinkeli jüriööaineline "Musta risti ikke all", mis osutus rahva seas väga populaarseks.

1956. aastal avaldati 1949. aastal valminud Nõukogude Eesti esimene ajalooline romaani – Aristarch Sinkeli jüriööaineline "Musta risti ikke all", mis osutus rahva seas väga populaarseks.

1984. aastal linastus Arvo Valtoni stsenaariumil põhinev Olev Neulandi film "Hundiseaduste aegu", mille lõpus jõutakse jüriöö ülestõusuni.

1984. aastal linastus Arvo Valtoni stsenaariumil põhinev Olev Neulandi filmi "Hundiseaduste aegu", mille lõpus jõutakse jüriöö ülestõusuni.

Eesti pagulaskirjanduses jüriöö teema kuigi populaarne polnud, teada on vaid Karl Ristikivi teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässu osas avada "oma teooria", ja peatükk Arvo Mägi 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".

Eesti pagulaskirjanduses jüriöö teemat kuigi populaarne polnud, teada on vaid Karl Ristikivi teostamata jäänud romaaniidee, kus ta tahtis mässu osas avada "oma teooria", ja peatükk Arvo Mägi 1970. aasta romaanis "Risti riik", mille autor seob Bornhöhe "Villu võitlustega".

Masingu mõte jüriööst romaan ja poeem kirjutada jäi siiski ellu viimata.

Masingu mõte jüriööst romaani ja poeem kirjutada jäi siiski ellu viimata.

Enn Vetemaa kaheköiteline romaan "Risti rahvas" (1994, 1998) annab jüriöö sündmuste taustal edasi kirju seltskonna lustakaid tegemisi ja esitab selle tuntud episoodidest (Padise kloostri põletamine, Tallinna piiramine, "kuningate" tapmine Paides jms) pilava või vandenõuliku versiooni.

Enn Vetemaa kaheköiteline romaani "Risti rahvas" (1994, 1998) annab jüriöö sündmuste taustal edasi kirju seltskonna lustakaid tegemisi ja esitab selle tuntud episoodidest (Padise kloostri põletamine, Tallinna piiramine, "kuningate" tapmine Paides jms) pilava või vandenõuliku versiooni.

Ta leidis, et "otsustava tõuke vastuhaku puhkemiseks andis kindlasti talurahva olundi halvenemine", kaugemaks eesmärgiks aga seadis see liikumine "vihatava võõra võimu likvideerimise".

Ta leidis, et "otsustava tõuke vastuhaku puhkemiseks andis kindlasti talurahva olundi halvenemine", kaugemaks eesmärgiks aga seadis see liikumist "vihatava võõra võimu likvideerimise".

Teoloogi ja kirjaniku Uku Masingu tõenäoliselt 1950. aastate esimesel poolel kirjutatud jüriöö uurimustest on trükis avaldatud vaid üks ja alles 2002. aastal.

Teoloogi ja kirjaniku Uku Masingu tõenäoliselt 1950. aastate esimesel poolel kirjutatud jüriöö uurimustest on trükist avaldatud vaid üks ja alles 2002. aastal.

Masingu suhtumine Saksa ordusse on teravalt vaenulik ja ordukroonikaid peab ta väljamõeldisteks.

Masingu suhtumist Saksa ordusse on teravalt vaenulik ja ordukroonikaid peab ta väljamõeldisteks.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv avaldas 1998. aastal ajaleheartikli, kus ta pakkus välja, et jüriöö ülestõusu eeskuju võis olla Taanile kuuluvas ja Holsteinile panditud Skånes toimunud mäss, mille eesmärk oli Rootsi kuninga kaitse alla saada.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv avaldas 1998. aastal ajaleheartikli, kus ta pakkus välja, et jüriöö ülestõusu eeskuju võis olla Taanile kuuluvas ja Holsteinile panditud Skånes toimunud mäss, mille eesmärki oli Rootsi kuninga kaitse alla saada.

Mikk Sarv peab ka võimalikuks, et ordu vastuaktsiooni eesmärk oli omakorda vältida Skåne sündmusi ja selle eest kätte maksta.

Mikk Sarv peab ka võimalikuks, et ordu vastuaktsiooni eesmärki oli omakorda vältida Skåne sündmusi ja selle eest kätte maksta.

Ajakirjanik Karl Kello väitis oma 2002. aastal ilmunud artiklis, et ülestõusnute eesmärk oli otse paavstile alluva kirikuriigi loomine.

Ajakirjanik Karl Kello väitis oma 2002. aastal ilmunud artiklis, et ülestõusnute eesmärki oli otse paavstile alluva kirikuriigi loomine.

2005.–2006. aastal avaldatud artiklites arutlesid ajaloolased Enn Tarvel ("Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõus 1343. aastal") ja Sulev Vahtre ("Jaagupipäeva asjus") Saaremaal toimunud ülestõusu algusaja üle.

2005.–2006. aastal avaldatud artiklites arutlesid ajaloolased Enn Tarvel ("Saarlaste jaagupilaupäeva ülestõusu 1343. aastal") ja Sulev Vahtre ("Jaagupipäeva asjus") Saaremaal toimunud ülestõusu algusaja üle.

Samas on puu küllalt tormikindel, kuna juurestik pressib ennast kaljupragude vahele.

Samas on puud küllalt tormikindel, kuna juurestik pressib ennast kaljupragude vahele.

Kaljumänd on ühekojaline taim ja paljuneb seemnetega.

Kaljumänd on ühekojaline taime ja paljuneb seemnetega.

Areaalis valitseb üldjuhul mandriline kliima, mida iseloomustavad väike õhuniiskus ja vähene sademete hulk, millest enamus langeb kasvuperioodil.

Areaalis valitseb üldjuhul mandriline kliima, mida iseloomustavad väike õhuniiskus ja vähene sademete hulk, millest enamust langeb kasvuperioodil.

Kaljumänni puit on kerge, pehme, kitsaste aastarõngastega ja paljude oksakohtadega.

Kaljumänni puitu on kerge, pehme, kitsaste aastarõngastega ja paljude oksakohtadega.

Kareda lahing oli 1220. aastal Järvamaal Kareda külas toimunud Liivimaa ristisõja lahing.

Kareda lahingut oli 1220. aastal Järvamaal Kareda külas toimunud Liivimaa ristisõja lahing.

Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate ja latgalite Harjumaale teel olnud sõjavägi kohtas piiskopi võimu all olevasse Järvamaale rüüstama tulnud saarlasi.

Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, ristisõdijate ja latgalite Harjumaale teel olnud sõjaväge kohtas piiskopi võimu all olevasse Järvamaale rüüstama tulnud saarlasi.

Kristlaste vägi otsustas neile vastu astuda ja ründas Karedal laagris olnud saarlasi.

Kristlaste väge otsustas neile vastu astuda ja ründas Karedal laagris olnud saarlasi.

Lahingu kirjeldus pärineb peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast, lühemalt on sellest juttu ka Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Lahingu kirjeldust pärineb peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast, lühemalt on sellest juttu ka Liivimaa vanemas riimkroonikas.

Aasta varem oli Taani kuninga Valdemar II vägi maabunud Revalas ning Lindanise lahingus kohalikke revalasi ja harjulasi võitnud.

Aasta varem oli Taani kuninga Valdemar II väge maabunud Revalas ning Lindanise lahingus kohalikke revalasi ja harjulasi võitnud.

Saarlased olid korraldanud rüüsteretki Taani rannikualadele, Valdemar II omakorda tegi 1206. aastal ebaõnnestunud katse Saaremaad vallutada.

Saarlased olid korraldanud rüüsteretki Taani rannikualadele, Valdemar II omakorda tegi 1206. aastal ebaõnnestunud katset Saaremaad vallutada.

Saarlasi ilmselt häiris järvalaste poliitika ja alistumine.

Saarlasi ilmselt häiris järvalaste poliitikat ja alistumine.

Saksi hertsog Alberti (Albrechti), Mõõgavendade ordumeister Volquini ja Riia piiskop Alberti venna Theoderichi juhitud sõjavägi, kuhu kuulusid orduvennad, piiskopimehed, liivlased ja latgalid, liikus Liivimaalt Sakalasse Navesti äärde, kus nendega liitusid sakalased, ugalased ja järvalased.

Saksi hertsogit Alberti (Albrechti), Mõõgavendade ordumeister Volquini ja Riia piiskop Alberti venna Theoderichi juhitud sõjavägi, kuhu kuulusid orduvennad, piiskopimehed, liivlased ja latgalid, liikus Liivimaalt Sakalasse Navesti äärde, kus nendega liitusid sakalased, ugalased ja järvalased.

Edasi läbi Nurmekunde Harjumaa poole liikus vägi kolmes kolonnis: sakslased koos latgalitega keskel, liivlased vasakul ja eestlased paremal.

Edasi läbi Nurmekunde Harjumaa poole liikus väge kolmes kolonnis: sakslased koos latgalitega keskel, liivlased vasakul ja eestlased paremal.

Öösel teele asunud keskmine kolonn märkas pärast päiksetõusu Järvamaa pool tulesid ja suitsusambaid ning suundus sinna.

Öösel teele asunud keskmine kolonni märkas pärast päiksetõusu Järvamaa pool tulesid ja suitsusambaid ning suundus sinna.

Edasi liikus sakslaste ja latgalite vägi Kareda küla juurde, kus asus saarlaste kogunemiskoht.

Edasi liikus sakslaste ja latgalite väge Kareda küla juurde, kus asus saarlaste kogunemiskoht.

Kuigi saarlased olid sel hetkel arvulises ülekaalus, suutis kristlaste vägi vastu pidada, seades latgalid vasakule ja külmunud lume tõttu kitsal rajal hanereas tulevad sakslased paremale poole.

Kuigi saarlased olid sel hetkel arvulises ülekaalus, suutis kristlaste väge vastu pidada, seades latgalid vasakule ja külmunud lume tõttu kitsal rajal hanereas tulevad sakslased paremale poole.

Pärast lahingut liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päev varem olid jõudnud.

Pärast lahingut liikusid sakslased ja latgalid edasi Harjumaale, kuhu liivlased ja eestlased juba päeva varem olid jõudnud.

Karepa nimi esineb kirjalikes allikates esimest korda 1541. aastal metsa nimena (Wald von Karrepso).

Karepa nime esineb kirjalikes allikates esimest korda 1541. aastal metsa nimena (Wald von Karrepso).

Olulised tegevusalad olid kalapüük, põllumajandus ja sõbrakaubandus.

Olulised tegevusalad olid kalapüük, põllumajandust ja sõbrakaubandus.

Rutja ja Karepa küla vaheline piir kulgeb suuremas osas (paari erandiga) mööda Selja jõe telge.

Rutja ja Karepa küla vaheline piiri kulgeb suuremas osas (paari erandiga) mööda Selja jõe telge.

Lähim linn on Kunda ligi 10 km kaugusel, maakonnakeskus Rakvere on umbes 30 km kaugusel, vallakeskus Haljala umbes 20 km kaugusel.

Lähim linna on Kunda ligi 10 km kaugusel, maakonnakeskus Rakvere on umbes 30 km kaugusel, vallakeskus Haljala umbes 20 km kaugusel.

Karepa koos Andi, Eisma, Kiva, Rutja, Tidriku, Toolse ja Vainupeaga moodustavad Karepa kandi, mille rahvaarv 1. jaanuari 2014 seisuga oli 179.

Karepa koos Andi, Eisma, Kiva, Rutja, Tidriku, Toolse ja Vainupeaga moodustavad Karepa kandi, mille rahvaarvu 1. jaanuari 2014 seisuga oli 179.

Rannast kuni 10 kilomeetri kaugusele ulatub Selggrundi madal, kus vee sügavus ei ületa 7 meetrit.

Rannast kuni 10 kilomeetri kaugusele ulatub Selggrundi madal, kus vee sügavust ei ületa 7 meetrit.

Selja jõe org koos sealsete looduskooslustega on võetud kaitse alla ning moodustatud Selja jõe maastikukaitseala.

Selja jõe orgu koos sealsete looduskooslustega on võetud kaitse alla ning moodustatud Selja jõe maastikukaitseala.

Samuti on keelatud kalapüük rannikumeres Selja jõe suudmele lähemal kui 1 kilomeeter.

Samuti on keelatud kalapüüki rannikumeres Selja jõe suudmele lähemal kui 1 kilomeeter.

Hiljem on küla administratiivne kuuluvus korduvalt muutunud seoses haldusüksuste reorganiseerimise ja piiride muutumistega.

Hiljem on küla administratiivne kuuluvust korduvalt muutunud seoses haldusüksuste reorganiseerimise ja piiride muutumistega.

Suvila lasi ehitada Kunda tsemendivabriku rajaja, Prantsuse päritolu Kunda ja Selja mõisa omaniku John Karl Girard de Soucantoni lesk Meta Rosenfeldt pärast abikaasa surma.

Suvila lasi ehitada Kunda tsemendivabriku rajaja, Prantsuse päritolu Kunda ja Selja mõisa omaniku John Karl Girard de Soucantoni leske Meta Rosenfeldt pärast abikaasa surma.

Suvila on nimetatud Itaalia väikelinna Taormina järgi, kus abielupaar oli veetnud mesinädalaid.

Suvila on nimetatud Itaalia väikelinna Taormina järgi, kus abielupaari oli veetnud mesinädalaid.

Villa Dombrovka lasi tõenäoliselt rajada John Karl Girard de Soucantoni tütar Josephine Henriette Eleonore, kes oli abielus arst Xaver Dombrowskyga.

Villa Dombrovka lasi tõenäoliselt rajada John Karl Girard de Soucantoni tütar Josephine Henriette Eleonore, kes oli abielus arsti Xaver Dombrowskyga.

Kahe maailmasõja vahepealsel perioodil kuulus villa Tallinna ärimehele Jaan Zimmermannile ja seda nimetati Villa Metsarahuks.

Kahe maailmasõja vahepealsel perioodil kuulus villat Tallinna ärimehele Jaan Zimmermannile ja seda nimetati Villa Metsarahuks.

Hoones on suvitanud laulja Milvi Laid ning Karl Robert Pusta.

Hoones on suvitanud lauljat Milvi Laid ning Karl Robert Pusta.

2019. aastast hoone renoveeriti ning seal tegutseb majutusasutus ja suverestoran.

2019. aastast hoonet renoveeriti ning seal tegutseb majutusasutus ja suverestoran.

II, IV ja VI klass asusid Seljal.

II, IV ja VI klassi asusid Seljal.

Karepa koolis on õppinud ajakirjanik Ott Kool ja kultuuritegelane Arno Kasemaa.

Karepa koolis on õppinud ajakirjanikku Ott Kool ja kultuuritegelane Arno Kasemaa.

Nõukogude perioodil oli Karepa piiritsoonis, kus liikumine oli piiratud ning rannas patrullisid piirivalvurid.

Nõukogude perioodil oli Karepa piiritsoonis, kus liikumist oli piiratud ning rannas patrullisid piirivalvurid.

Karepa sadam asub Türineeme poolsaare idakaldal.

Karepa sadamat asub Türineeme poolsaare idakaldal.

Karepal puuduvad haridus- ja tervishoiuasutused.

Karepal puuduvad haridust ja tervishoiuasutused.

Samal aastal taastas Karepa Selts Karepa rahvamaja ning on sellest ajast rahvamaja omanik ja haldaja.

Samal aastal taastas Karepa Selts Karepa rahvamaja ning on sellest ajast rahvamaja omanikku ja haldaja.

Seltsi esimees on Jüri Sikkut.

Seltsi esimeest on Jüri Sikkut.

Madipõllu talus sündis 1898 Villem Alttoa, hilisem kirjandusteaduse doktor, Tartu Riikliku Ülikooli väliskirjanduse professor ning Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri juhataja.

Madipõllu talus sündis 1898 Villem Alttoa, hilisem kirjandusteaduse doktor, Tartu Riikliku Ülikooli väliskirjanduse professorit ning Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri juhataja.

Karepal oli kunstnik Valli Lember-Bogatkina suvekodu.

Karepal oli kunstnikku Valli Lember-Bogatkina suvekodu.

Karepal sündis 1915 õpetaja ja kultuuritegelane Arno Kasemaa, kes õppis Karepa algkoolis.

Karepal sündis 1915 õpetajat ja kultuuritegelane Arno Kasemaa, kes õppis Karepa algkoolis.

Karepal oli suvila graafikul ja maalikunstnikul Eduard Einmannil ning kirjanik Villem Grossil.

Karepal oli suvila graafikul ja maalikunstnikul Eduard Einmannil ning kirjanikku Villem Grossil.

"Karepa valssi" on esitanud näiteks Ivo Linna ja ansambel Kukerpillid.

"Karepa valssi" on esitanud näiteks Ivo Linna ja ansamblit Kukerpillid.

Aleksander Blumberg kirjutas 1964. aastal Karepa pioneerilaagri laulu, sõnade autor Siiri Kaasik.

Aleksander Blumberg kirjutas 1964. aastal Karepa pioneerilaagri laulu, sõnade autorit Siiri Kaasik.

Tüve läbimõõt on 0,5–0,7 (1) m.

Tüve läbimõõtu on 0,5–0,7 (1) m.

Aastane sademete hulk on rannikupiirkonnas 1500–5000 mm, sisemaa madalamates piirkondades esineb kohati vaid 250 mm.

Aastane sademete hulka on rannikupiirkonnas 1500–5000 mm, sisemaa madalamates piirkondades esineb kohati vaid 250 mm.

Paljudes sisemaa kasvukohtades on suvine sademete hulk väga väike, oluliseks niiskuse allikaks on sellistes kohtades talvel sadanud lumekogus.

Paljudes sisemaa kasvukohtades on suvine sademete hulka väga väike, oluliseks niiskuse allikaks on sellistes kohtades talvel sadanud lumekogus.

Segametsades kasvab peamiselt koos järgmiste puuliikidega: Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), mäginulg (Abies lasiocarpa), läänemänd (Pinus monticola), keerdmänni teisend var.

Segametsades kasvab peamiselt koos järgmiste puuliikidega: Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), Engelmanni kuuske (Picea engelmannii), mäginulg (Abies lasiocarpa), läänemänd (Pinus monticola), keerdmänni teisend var.

latifolia, sitka kuusk (Picea sitchensis), läänetsuuga (Tsuga heterophylla), roheline ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii), hiigel-elupuu (Thuja plicata), teravatõruline tamm (Quercus agrifolia).

latifolia, sitka kuuske (Picea sitchensis), läänetsuuga (Tsuga heterophylla), roheline ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii), hiigel-elupuu (Thuja plicata), teravatõruline tamm (Quercus agrifolia).

Segametsades kasvab peamiselt koos järgmiste puuliikidega: Engelmanni kuusk, mäginulg, hall mänd (Pinus banksiana), kanada kuusk (Picea glauca), paberikask (Betula papyrifera), must kuusk (Picea mariana), Mertensi tsuuga, valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca), hall nulg (Abies concolor), läänelehis (Larix occidentalis), hiigelnulg (Abies grandis), läänemänd, torkav kuusk (Picea pungens), ameerika haab (Populus tremuloides), kaljumänd (Pinus flexilis), hiigel-elupuu, kollase männi sisemaa teisend (Pinus ponderosa var. scopulorum) jt.

Segametsades kasvab peamiselt koos järgmiste puuliikidega: Engelmanni kuusk, mäginulg, hall mänd (Pinus banksiana), kanada kuuske (Picea glauca), paberikask (Betula papyrifera), must kuuske (Picea mariana), Mertensi tsuuga, valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca), hall nulg (Abies concolor), läänelehis (Larix occidentalis), hiigelnulg (Abies grandis), läänemänd, torkav kuuske (Picea pungens), ameerika haab (Populus tremuloides), kaljumänd (Pinus flexilis), hiigel-elupuu, kollase männi sisemaa teisend (Pinus ponderosa var. scopulorum) jt.

Kui toidu kättesaadavus on raskendatud, siis võivad keerdmänni võrseid toiduallikana kasutada mustsaba-hirved (Odocoileus hemionus), põdrad (Alces alces) ja vapitid (Cervus canadensis).

Kui toidu kättesaadavust on raskendatud, siis võivad keerdmänni võrseid toiduallikana kasutada mustsaba-hirved (Odocoileus hemionus), põdrad (Alces alces) ja vapitid (Cervus canadensis).

Sõltuvalt sellest, kas keerdmänd domineerib metsas või mitte, võivad valminud seemnete hulk ühe puu kohta olla mõnesajast kuni mõne tuhandeni.

Sõltuvalt sellest, kas keerdmänd domineerib metsas või mitte, võivad valminud seemnete hulka ühe puu kohta olla mõnesajast kuni mõne tuhandeni.

Ühes käbis võib valminud seemnete hulk olla üks-kaks kuni 50, keskmine arv on 10–24.

Ühes käbis võib valminud seemnete hulka olla üks-kaks kuni 50, keskmine arv on 10–24.

Üks seeme võib kaaluda 2,3–11,4 mg.

Üks seemet võib kaaluda 2,3–11,4 mg.

Need käbid avanevad alles maapinnale kukkumisel või metsatulekahjude kaasabil, kui temperatuur 45–65 °C sulatab vaigu.

Need käbid avanevad alles maapinnale kukkumisel või metsatulekahjude kaasabil, kui temperatuuri 45–65 °C sulatab vaigu.

Osa käbisid võivad tules hävida kuid enamus avanevad ja lasevad seemnetel maha variseda.

Osa käbisid võivad tules hävida kuid enamust avanevad ja lasevad seemnetel maha variseda.

Sellised käbid võimaldavad kiiresti ja efektiivselt keerdmännil taastada oma populatsioon tule poolt kahjustatud metsades.

Sellised käbid võimaldavad kiiresti ja efektiivselt keerdmännil taastada oma populatsiooni tule poolt kahjustatud metsades.

Noores eas kiirekasvulise keerdmänni kasv väheneb oluliselt 80–120 aasta vanuselt ning puude eluiga on keskmiselt alla 300 aasta.

Noores eas kiirekasvulise keerdmänni kasvu väheneb oluliselt 80–120 aasta vanuselt ning puude eluiga on keskmiselt alla 300 aasta.

10–25-aastaste puude seas võib nakatunud puude osakaal viie aastaga kahekordistuda.

10–25-aastaste puude seas võib nakatunud puude osakaalu viie aastaga kahekordistuda.

Tõsiseid tüvekahjustusi põhjustab seen Atropellis piniphila, mille tagajärjel kahjustub oluliselt puidu kvaliteet.

Tõsiseid tüvekahjustusi põhjustab seent Atropellis piniphila, mille tagajärjel kahjustub oluliselt puidu kvaliteet.

Okaspuu-võrsevähk, mille tekitaja on seen Gremmeniella abietina, kahjustab nii keerdmändi kui ka ülejäänud männiliike Eestis kui ka meie naabermaades Soomes ja Rootsis.

Okaspuu-võrsevähk, mille tekitaja on seent Gremmeniella abietina, kahjustab nii keerdmändi kui ka ülejäänud männiliike Eestis kui ka meie naabermaades Soomes ja Rootsis.

Haigestunud puul saavad kahjustada võrsed ja pungad, võrsetest tungib seen ka okastesse.

Haigestunud puul saavad kahjustada võrsed ja pungad, võrsetest tungib seent ka okastesse.

Keerdmänd on nooremas eas meie okaspuudest kiirema kasvuga, kuna tema pungad puhkevad juba aprillis ja kasv kestab juuli alguseni.

Keerdmänd on nooremas eas meie okaspuudest kiirema kasvuga, kuna tema pungad puhkevad juba aprillis ja kasvu kestab juuli alguseni.

1880. aastal tutvus Valgjärvega Tartu Ülikooli mineraloogiaprofessor ja arheoloog Constantin Grewingk, kes ütles, et nägi seal põhjas väikese mõisa hooneid.

1880. aastal tutvus Valgjärvega Tartu Ülikooli mineraloogiaprofessor ja arheoloogi Constantin Grewingk, kes ütles, et nägi seal põhjas väikese mõisa hooneid.

1921. aastal järvega tutvunud Matthias Johann Eisen arvas, et veealune ehitis võis olla ka lihtsalt põhja vajunud palgiparv.

1921. aastal järvega tutvunud Matthias Johann Eisen arvas, et veealune ehitist võis olla ka lihtsalt põhja vajunud palgiparv.